Annetuskampaaniad ei pruugi olla heategemise parim viis, arvab Douglas Miller, kes on üks nn strateegilist heategevust propageeriva European Venture Philanthropy Associationi (EVPA) asutajatest. Organisatsiooni eesmärk on pikaajaliste strateegiliste heategevuslike projektide abil viia kokku ärimehed ja sotsiaalasutused.
"See on märksa parem tüüpilisest annetusest - annad raha ära ja pärast saad võib-olla jõulukaardi, kuhu on kirjutatud, mida kingitud rahaga tehtud on," selgitas Miller, kes ühendab ärimehed heategevusega kuni viieks aastaks.
Selles ühenduses pole rahastaja aga sugugi passiivsem pool. Annetaja saab koosolekutel ülevaateid projekti arengutest ja probleemidest ning lõpuks muidugi ka tulemusest. Milleri sõnul tagab just selline strateegia suurima positiivse mõju ühiskonnale.
Samuti leiab ta, et just äriinimesed ongi maailma valukohtade leevendamise salv. "Usun, et tänaval protesteerijatel on oluline roll valupunktide väljatoomisel. Reaalselt suudavad seda aga parandada ärimehed ja riikide valitsused," rääkis Miller, kes ka ise kunagi radikaalsete aktivistide hulka kuulus.
Eestis on ainsaks EVPA liikmeks Heateo Sihtasutus, mis on Eesti ärimeeste, eraisikute ja suurte organisatsioonide hulgast leidnud palju mõttekaaslasi.
"On vahe, kas sa annad mingi ühekordse abi või kaasneb toetusega hoopis suurem muutus ühiskonnas," selgitas Heateo Sihtasutuse juht Artur Taevere, miks on paljud annetuste tegemisel valinud just strateegilise filantroopia.
Taevere sõnul ongi Heateo Sihtasutuse eesmärk toetada kodanikualgatusi nii, et sellega kaasneks võimalikult suur muutus ühiskonnas. "See on natuke nagu sotsiaalsektori investeerimispank," kirjeldas Taevere, kes on uhke kuue edukalt käima lükatud projekti üle.
Kuigi Eesti suurärimehele Rein Kilgile ei ütle Douglas Miller ega ka EVPA mitte midagi, peab ta ärimeeste sekkumist heategevusse ääretult oluliseks.
"See on väga vajalik ja väga õige. See näitab ühiskonna eneseorganiseerimise võimet," ütles Kilk. "Ma tean seda, et Eesti ettevõtjad toetavad märgatavalt rohkem, kui arvatakse," ütles Kilk. "Ma ei toetaks juhulikke rahaküsimisi, kus kuskilt mõnikümmend tuhat krooni puudu tuleb," teatas Kilk.
Millise summa ta ise heategevusse suunab, Kilk öelda ei soovinud. "Arvan ,et see on rohkem, kui oskate arvata, ja vähem, kui ma ise tahaks. Päris palju jääb tegemata," tunnistas ta.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”