Naiselik ja romantiline Ülle Jõks

Ülle Jõksi peres on naised läbi aegade ise õmmelda osanud. "Õmbles minu vanaema, minu ema, õmbleb mu õde ja õmblesin varem ka ise," on Ülle uhke. Nüüd tal kahjuks pole lihtsalt aega enam ise õmmelda. Aga nõukogude ajal polnud ju võimalik midagi ilusat poest osta ja ise õmblemine oli suuresti paratamatus. "Ajasime Burdadest lõikeid välja ja passitasime niikaua, kuni asja sai," meenutab Ülle. "Mäletan, et õmblesin emale kingiks isegi aluspesu. Mantlid ja joped tegime samuti ise. Meenub üks jope, mis sai kokku õmmeldud pearättidest! Hoian alles üht vanaema õmmeldud lapsepõlve imepeent kleidikest, sifoonist ja satsidega…"

Ülle on tänulik oma vanaemale ja emale, kellelt ta oma stiilitunnetuse ja käsitööoskused on saanud. Veel on Üllel palju häid sõnu õmblejale-stilistile Anita Arstile, kes rõivastanud paljusid tuntud daame ja Estonia teatri rahvast. Ülle koostöö Anitaga kestis kuni viimase ajani, kokku 15 aastat. "Anita on suurepärane: erudeeritud, kaasamõtlev, mitte pealesuruv, vaid oskuslikult suunav. Tema peale saab kindel olla," kiidab Ülle. Kahjuks otsustas Anita sel suvel õmblemisest loobuda ja hakata hoopis pedagoogiks. Nii ongi Ülle tuleviku suhtes praegu veidi nõutu. Anitaga mõistsid nad teineteist juba poolelt sõnalt, polnud pikka seletamist vaja.

Emale ja vanaemale ning oma õmblejale lisaks innustab Üllet hästi rõivastuma ka tema abikaasa Ürjo Jõks. "Mu mees märkab mu riietust, toetab ja õhutab mu ekstravagantsusi," räägib Ülle. Jõkside peres on mees see, kes ütleb, et lähme nüüd poodi ja ostame midagi! "Mina hoiaks pigem oma lemmikuid kauem kapis," tunnistab Ülle. "Ma ei käi igal hooajal poes, vaid ainult vajadusel kindlat puuduolevat riietuseset otsimas."

Ülle on lapsest peale rõivaste ja moe vastu huvi tundnud. Noorena katsetas ta ka eri värvide ja stiilidega, igaks päevaks pidi ise riietus olema. Nüüdseks on ta jõudnud selgusele, et tuleb kanda seda, milles sa end hästi tunned, mis on kooskõlas sinu sisemise võluga. "Minu stiili iseloomustavad käsitöödetailid, keha järgiv siluett ja naiselikkus. Eks ma vahel keeran vindi üle ka enese liigse dekoreerimisega, aga see ongi minu stiil," räägib Ülle.

Oluline nüanss Ülle stiili juures on, et pükse tema garderoobist peaaegu ei leiagi. "Mul on olnud ühed püksid siis, kui mõned aastat tagasi tulid moodi põlvpüksid," räägib Ülle. "Teksased on mul olemas küll, aga jalga panen need viimases hädas."

Naiselikku stiili täiendavad Ülle pikad lokitud juuksed. Lokke ta ise keerutada ei jõua, vaid laseb seda kord nädalas juuksuril teha, mis olevat hea tund aega rahulikult lugeda.

Üllel on kaks lemmikajastut, mis tema stiili mõjutavad. Esiteks 1960ndad, kust pärineb Ülle seelikupikkus. "Mul on kodus palju tollaste diivade elulugusid ja fotoalbumeid, mida ma vahel enne uinumist loen. Käin vaatamas sel ajal tehtud filme ja külastan näitusi. Kui ka ea tõttu mini kord mu elust taandub, jäävad ikka soeng ja meik 1960ndate stiilis," lubab ta.

Teisalt tunneb ta end mõjutatuna 17. sajandist: korsetid, kehasse töödeldud kleidid, kaunistused. Võib-olla elas ta eelmises elus Päikesekuninga õukonnas? Kes teab, igatahes tunneb Ülle tõmmet losside poole, neid on ta oma puhkuse- ja ka tööreisidel Prantsusmaale ning Inglismaale palju külastanud.

Kui üldiselt on tema stiil juba aastaid põhiosas muutumatuna püsinud, siis värvide osas lubab Ülle endale ikka ja jälle uute toonidega katsetamist. Ta on jõudnud järeldusele, et eriti ei sobi talle valge ega punane. Meeldivad pooltoonid, eri varjunditega värvid. Ülle lemmik on läbi aastate olnud lilla oma varjundites.

Hea vaistuga õnnistatud, ei pea Ülle end piirama eksimatust lubavate maailmanimega disainerite hirmkallite rõivastega, vaid ostab igalt poolt ja igasuguse kaubamärgiga asju. Peaasi, et meeldiks ja haakuks tema stiiliga. Dilemma loo tarvis mitmesuguste rõivakomplektidega poseerides ei osanud Ülle mitme asja kohta öelda, kust need ostetud või mis bränd. "Kusagilt reisilt, täiesti suvaline kaubamärk," kõlas üsna tavapärane vastus. Sellegipoolest pole Ülle emotsionaalne ostja, vaid kaalub pikalt ja kui kahtleb, jätab ostmata. "Võtan endale päeva mõtlemisaega ja järgmiseks päevaks saab iseenesest selgeks, kas ma seda asja tõesti tahan," kirjeldab Ülle oma ostmisprotsessi. Rõiva hind on talle väga oluline, aga ta ei jäta hinna pärast ostmata asja, mis talle väga sobib.

"Pigem vähem ja kvaliteetne, kui palju ja odavat," on tema loosung. Kümme aastat tagasi ostis Ülle välismaalt palju nüüd meilgi populaarsete Zara ja Mango rõivaid. Enam mitte. "Olen oma garderoobi kokkupanekul teinud east tingitud korrektiive," põhjendab daam.

Paaris linnas, nagu Milanos ja Londonis, on Üllel siiski oma lemmikkauplused, mida ta seal olles kindlasti külastab. Poest ostab ta neid rõivaid, mida ei saa ise õmmelda kas rõiva keerukuse või erilise materjali tõttu. Näiteks stretš- ehk venivad riided, samuti korsetid, mida Ülle väga armastab, on keerukad õmmelda.

Ülle on trenditeadlik ja tema garderoob on Eesti keskmisest moest tavaliselt umbes aasta ees. "See pole keeruline, kui lapata vastavaid ajakirju," kinnitab ta. "Lennujaamades sirvin tavaliselt läbi kõik, mis seal saada on."

Fotod: Indrek Susi