Swedbanki strateegi Pertti Rahneli sõnul on
reaalne, et II samba fondiinvesteeringud suudavad paarikümne aasta lõikes
elukallidusega sammu pidada, kuna maailma aktsiaturgude ajaloos on ette tulnud
väga vähe pikki perioode, kus aktsiad on võlakirjadele tootluses alla
jäänud.
„Sarnaseid langusi aktsiaturgudel ette tulnud varemgi ning varasemate tippudeni on teise maailmasõja järgsete sarnase ulatusega korrektsioonide korral jõutud viie-kuue aastaga,“ sõnas Rahnel, „teisalt on täna selgelt stressis ka võlakirjaturud. Seetõttu on ka korporatiivsete võlakirjainstrumentide tootlus praegu pretsedenditult kõrge. Näiteks investeerimisjärgu võlakirjadesse investeerimise eest nõuavad investorid täna 6% kõrgemat intressi võrreldes riigi võlakirjadega.“
Ta soovitab inimestel valida pensionifondi selle järgi, kaua pensionipõlveni aega on jäänud.
„Kui pensionieani on jäänud 20-30 aastat, tasuks kindlasti investeerida kõrgema aktsiate osakaaluga fondidesse,“ sõnas Rahnel, „Eesti teise samba pensionifondides on maksimaalseks lubatud aktsiate osakaaluks seni 50%, mis on suhteliselt konservatiivne. Aktsiad on peamine varaklass, mis pakub pikaajaliselt kaitset inflatsiooni eest.“
Seotud lood
SEB fondijuhi Vahur Madissoni hinnangul on
nende pensionifondid viimase aasta jooksul kukkunud, kuna pank on jäänud truuks
põhimõttele, et pikaajaliselt on aktsiainvesteeringud tasuvamad kui
võlakirjainvesteeringud.
Valisid SEB Progressiivse, ERGO Tuleviku
või ükskõik millise Hansa kolmest pensionifondist? Vahet pole! Sinu
pensionipõlveks kogutud rahahunnik on väiksem sellest, mida sa oled aastate
jooksul fondi sisse maksnud.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.