BNSi juht Anvar Samost tõi saates
„Olukorrast riigis“ välja, et Parex pank läks Läti valitsuse kätte, kuna
äkitselt avastasid omanikud, et laenude refinantseerimine pole enam
võimalik.
„Eks Läti valitsusel oli kaks varianti,“ spekuleeris Samost, „kas oodata, kuni Parex pank tõstab käed üles ja teatab, et neil on tõsiseid probleeme ja siis hakata välja maksma miljardite eurode ulatuses hoiuseid, või toimida kiirelt ja konkreetselt.“
Samosti sõnul vestles ta täna hommikul paari oma Läti kolleegiga, kes kinnitasid, et inimesed ei tungle pangaautomaatide juures sooviga oma raha kiiresti pangast välja võtta.
„Minu jaoks oli see samm üllatav, kuna Läti valitsus on nõrk ja pole eriliste sammudega silma paistnud,“ sõnas Samost, tuues võrdluseks Ansipi valitsuse, kes samuti eriti julgete otsustega silma ei paista. „Lätis on see meiega võrreldes olnud kuubis. See on Läti valitsuse kõige julgem samm ja Läti valitsuste üks konkreetsemaid samme üldse.“
Parex pank oli Baltimaades kõige lähedasemas olukorras Islandi pankadele, lisas Samost veel. Ta kuulus kohalikule kapitalile, laienes buumi ajal jõudsalt, kuid ei omanud nii head ligipääsu rahale kui Skandinaavia pangad. Seega kui ligipääs finantsvahenditele ära kukkus, olidki nad kohe raskustes.
„Hea, et Swedbank omal ajal ostis ära Hansapanga, muidu oleksid Hansapanga eestlastest omanikud täna väga hädas,“ sõnas Samost.
Seotud lood
Vaid mõned nädalad tagasi teatas Läti turul
suurima hoiuste mahuga Parex Banka oma kolmanda kvartali tulemusi avaldades, et
nad on saadud tulemusega rahul.
Läti valitsuse otsus tõstab Läti
pangandussüsteemi usaldusväärsust, kinnitas e-posti vahendusel Äripäevale antud
intervjuus Eesti Panga asepresident Andres Sutt.
Läti peaministri Ivars Godmanise sõnul tuli
Parex banka valitsuse kontrolli alla võtta Läti finantssüsteemi kindlustamiseks,
kirjutas Bloomberg.
Läti Parex banka probleemide põhjuseks on
hoiustajate seas puhkenud paanika, ütles Intervjuus Läti raadiole
finantsjärelevalvekomisjoni juhi asetäitja Janis Brazovskis.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.