Sutt: vähetõenäoline, et Eesti pangad vajaksid valitsuse abi

Miks pidi Läti riik sekkuma ja võtma kontrolli Parex bankas?Läti valitsuse otsust tuleb näha tänases kontekstis, kus usaldus finantsturgudel on õrn ning paljude Euroopa riikide valitsused on finantssüsteemi usaldusväärsuse kindlustamiseks omandanud osalusi pankades. Omandades 51% Parex Banka aktsiatest lahendas Läti valitsus eeskätt konkreetse panga likviidsusprobleemi, toetades sellega kogu Läti pangandussüsteemi usaldusväärsust.Pank koos filiaalidega jätkab ka valitsuse omanduses olles oma tavapärast tegevust. Seega ei ole Parex banka klientidel muretsemiseks põhjust.Meie hinnangul on tõenäosus, et mõni Eestis tegutsev pank vajaks Eesti valitsuse või Eesti Panga rahalist tuge jätkuvalt väga madal. Nii nagu rahandusministeerium ja meie oleme korduvalt rõhutanud, on Eesti riik valmis vajadusel kas ise või koostöös naaberriikidega finantssüsteemi stabiilsust toetama.Eestis moodustab EL päritolu välispankade turuosa üle 98% ja Põhjamaade pankade osa on sealhulgas üle 95%. Lätis on välispankade turuosa umbes 70%.Stabiilne Läti latt toetab meie hinnangul igati Läti majanduse usaldusväärsust. Näiteks nimetas Moody’s Läti kodumaiste pankade võimalikke likviidsusprobleeme ühe riskina reitingule, mis omakorda mõjutaks valuuta usaldusväärsust. Seega aitab Parex panga probleemide edukas laiendamine kindlasti kaasa Läti finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamisele.Usun, et kui selline vajadus tekib, otsustab Läti pöörduda toetuse saamiseks ELi ja IMFi poole. Selline samm ei oleks tänases turuolukorras erandlik ning IMFi ja ELi abi on mitmed riigid juba kasutanud.Negatiivset suhtumist Balti riikidesse tuleb näha rahvusvahelises kontekstis. Tõenäoliselt jääb ettevaatlik suhtumine Eesti puhul püsima veel paariks kvartaliks, mille möödudes traditsioonilised mureallikad - jooksevkonto defitsiit, kahekohaline inflatsioon, kiire laenukasv – alanevad vastuvõetavamasse suurusjärku. Need analüütikud ja investorid, kes tegelevad Balti regioonis asuvate riikide majanduse ja finantssektori analüüsimisega igapäevaselt, teevad ka Balti riikidel vahet.Läti on kindlasti meile oluline kaubanduspartner, nii nagu seda on ka nt Soome, Rootsi, Leedu või teised EL riigid. Võimalikud probleemid ühe kaubanduspartneri juures ei tekita Eesti majandusele suuri tagasilööke. Mõju oleks suur ennekõike siis, kui tõsisemad probleemid tekiksid enamike meie kaubanduspartnerite majandustes.

Kuidas mõjutab Läti riigi otsus Parex banka Eestis asuvaid kliente? Mida nemad peaksid esmaspäeval tegema, kas igaks juhuks raha Parex bankast välja võtma või on Läti riigi kontroll pigem usaldust tekitav uudis ning Eesti klientidel tasub oma säästud Parex banka viia?

Kindlasti tekitab Parex banka ülevõtmine ka Eesti erinevate pankade klientides ärevust. Kui tõenäoline on, et mõnel nädalavahetusel tuleb ka uudis mõne Eesti kommertspanga aktsiate liikumisest valitsuse kontrolli alla?

Eesti pangandussüsteem on tugev ja usaldusväärne. Olles täielikult integreerunud Põhjamaade pangandusturu ning sealsete suuremate pangagruppidega on Eestis tegutsevad pangad likviidsed, kapitali adekvaatsus kõrge ning kasumlikkus jätkuvalt hea. Seetõttu ei näe me hetkel vajadust rakendada täiendavaid meetmeid Eesti finantssüsteemi stabiilsuse toetamiseks.Mis peab Eesti majanduses juhtuma, et riik otsustaks mõne panga üle võtta?

Millised on Eesti ja Läti pangandusturu erinevused ja sarnasused?

Käesolev finantskriisis on seadnud pangad, kes rahastavad oma laenutegevust laenates selleks ise rahvusvahelistelt finantsturgudelt, keerulisemasse olukorda. Kindlamas seisus on need pangad, kelle omanikel on võime vajadusel panka täiendavalt investeerida. Parexi puhul olid võimalikud probleemid väliskohustuste refinantseerimisel põhjuseks, miks Läti valitsus pidi sekkuma.Kuidas võib mõjutada Parex bankaga juhtunu Läti lati tugevust?

Kas Läti vajab praegu finantsabi IMFilt või Euroopa Liidult?

Paljud välisinvestorid ja analüütikud ei tee Balti riikidel suurt vahet. Millist halba varju heidab Parex bankaga juhtunu Eestile? Millised riskid nüüd Eesti jaoks suurenevad?

Läti on Eestile oluline kaubanduspartner ja meie ettevõtjad on Lätti aktiivselt investeerinud. Kui suur on oht, et Läti osutub doominokiviks, mis ümber kukkudes ka Eesti majanduse pikali lükkab?