Rootsi majanduse väljavaated ei ole
hiilgavad. Rootsi aktsiate hinnad on langenud. Rootsi krooni kurss on samuti
kukkunud, kuid Rootsi ekspordile ei pruugi sellest suuremat tulu olla, ehki
õpikuteadmiste põhjal võiks seda loota.
Veel septembris prognoosisid Nordea analüütikud Rootsile tulevaks aastaks 1protsendist majanduskasvu.
Rootsi tähtsamate eksporditurgude kasv aeglustub. Ekspordisektori probleem on selle struktuur: et osta Rootsi toodangut - näiteks masinaid ja tööstusseadmeid -, peab leidma kapitali, mis ei ole praeguses finantskriisis sugugi lihtne.
Rootsi enda investeeringud võivad langeda nii tuleval kui ka ületuleval aastal, kuigi madalamad maksud ja langev inflatsioon peaksid Rootsi kodumajapidamistele rohkem raha kätte jätma.
Kuid kodumajapidamiste jaoks kõige olulisemal ehk tööturul halveneb olukord kiiresti. Ning kuna raha aktsiaturgudel hävib ning eluasemete hinnad liiguvad allapoole, eelistavad hoopis inimesed raha säästa. Rootsi kroon peaks Nordea prognoosi kohaselt edasi nõrgenema kuue kuu perspektiivis. Pigem võiks nõrgem kroon mõjuda ekspordikoguste paranemise asemel positiivselt ettevõtete tulemustele.
Mis on hea ettevõtete tulemustele, võiks olla hea ka aktsiatele. Rootsi aktsiaturg on kukkunud - samuti kui muu maailma turud - väga järsult. Pankade aktsiad hakkasid lisaks üleilmsele krediidikriisile kukkuma juba varem, kuna hakati kartma Balti riske.
Samas on risk ka võimalus - osta varsti soodsate paanikahindadega Rootsi varasid. Kuna Rootsi kroon on madalam, on see meile veel lisaboonuseks sealsete aktsiate või ettevõtete ostmisel.
Aktsiad ei ole kõrgelt hinnatud - ajalooliselt on hinna ja kasumi suhe on Rootsi OMX Stockholm 30 indeksil 9.
Siin on aga oht: kui majanduskeskkond nii Rootsis, Balti riikides kui ka mujal maailmas halveneb, võib see ettevõtete kasumiteenimise võimet oluliselt halveneda.
Aktsiaturu dividenditootlus oli 6,8 protsenti.
Seotud lood
Rootsi krooni kehv seis on riigi pankade
Balti riikides aetud riskantse poliitika tulemus. Olukord tuleb kasuks
põllumeestele ja eksportijatele, aga tarbijad seevastu kannatavad, vahendab
Delfi Taloussanomat.
Venemaa vanim investeerimispank Troika
Dialog teatas, et rubla võib kukkuda kuni 30 protsenti, kui rubla
devalveeritakse.
Investeerimispanga Evli investeeringute
juht Kim Pessala ja varahalduse juht Lea Keinänen ütlesid aripaev.ee
lugejate küsimustele vastates, et kui oma valuuta peaksid devalveerima
teised Balti riigid, peab Eesti teistele suure tõenäosusega järgnema.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.