Venemaa vanim investeerimispank Troika
Dialog teatas, et rubla võib kukkuda kuni 30 protsenti, kui rubla
devalveeritakse.
Kümme aastat tagasi lasi Venemaa rubla vabalangusesse, mis päädis 71 protsendise kukkumisega. Valitsus jättis maksmata 40 miljardit dollarit võlakirju ning aktsia- ja võlakirjaturud kukkusid, vahendas Bloomberg.
Uueks riskiks on nafta hinna 61 protsendine kukkumine juulikuisest tipust, aeglustuv majanduskasv ning investorite mure arenevate turgude suhtes. Viimane vähendas 12 nädalaga 31. oktoobrini Venemaa valuutareservi 19 protsenti, 484,6 miljardile dollarile.
„Kui nafta hind kukub, kapital tormab Venemaalt välja ja rubla nõrgeneb, ei ole positsioonide hoidmine õigustatud,2 ütles Axa Investment Managersi fondijuht Anas El Maizi. „Kui nafta stabiliseerub praegusel tasemel , on Venemaal mõningased hädad.“
BNP Paribasi andmetel on investorid viinud Venemaalt kolme kuuga välja vähemalt 140 miljardit dollarit.
Venemaa valitsuse 30aastane võlakiri kukkus 27. oktoobril seitsme aasta madalamale tasemele, surudes tootluse 12,55 protsendile. RTS indeks on tänavu kukkunud 67 protsenti.
„Aeglustuvat majandust ei saa stimuleerida, hoides fikseeritud valuutakurssi,2 ütles Danske Banki arenevate turgude valuutastrateegia juht Lars Christensen. „Nad peavad oma suhtumist muutma kasutamaks reserve majanduse päästmise nimel.“
„Ilma nafta hinnatõusuta või kapitalikonto paranemiseta, peab kekspank lõpuks rubla devalveerima,“ ütles Troika Dialogi peaökonomist Jevgeni Gavrilenkov. „Keskmine Uraali nafta hind 60 dollarit barrelist viitab rubla 25-30 protsendisele nõrgenemisele valuutakorvi suhtes.“
Seotud lood
Investeerimispanga Evli investeeringute
juht Kim Pessala ja varahalduse juht Lea Keinänen ütlesid aripaev.ee
lugejate küsimustele vastates, et kui oma valuuta peaksid devalveerima
teised Balti riigid, peab Eesti teistele suure tõenäosusega järgnema.
Venemaa keskpanga juht Sergei
Ignatjev tunnistas esmakordselt rubla devalveerimise vajadust, edastas
uudisteagentuur RIA Novosti.
Rootsi majanduse väljavaated ei ole
hiilgavad. Rootsi aktsiate hinnad on langenud. Rootsi krooni kurss on samuti
kukkunud, kuid Rootsi ekspordile ei pruugi sellest suuremat tulu olla, ehki
õpikuteadmiste põhjal võiks seda loota.
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.