Säästumarket, kes mõne kuu eest alustas
logovahetusega, kinnitas, et uuring näitas, et kliendid kiitsid uue logo ja
kaupluste muutunud siseilme heaks. Logovahetusele investeeritud summa jättis
kett aga enda teada.
„Investeeringute suurust ei soovi hetkel kommenteerida,“ ütles Rimi ja Säästumarketi turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja aripaev.ee-le antud kommentaaris. Tema sõnul on logovahetus ennast õigustanud ning 75% küsitletud Keila ja Viimsi uuenduse läbi teinud Säästumarketite 1200-st küsitletud kliendist olid toimunud muutustega rahul või väga rahul.
„Interjööri muutust hindas positiivseks 75% klientidest ja suurenenud sortimendiga olid rahul 71% küsitletutest,“ rääkis Mägioja ning lisas: „positiivsete muudatustena toodi eraldi välja senisest parem kaubavalik ning lühenenud järjekorrad.“
Logovahetuse ja uuenenud väljanägemise kasuks otsustati peale Rimi poolt läbi viidud tarbijauuringut, mis näitas, et paljud kliendid soovivad modernsema välimusega poode ja senisest Säästumarketi sortimendist pisut laiemat valikut. „Usume, et praegune majanduslik olukord soosib odavmüügikaupluste populaarsuse tõusu ja Säästumarketi uuenev kontseptsioon aitab sellele kaasa,“ lausus Mägioja.
Logovahetus kõikides kauplustes plaanitakse lõpule viia tuleva aasta sügiseks. Lisaks on ketil 2009. aasta esimeses pooles plaanis avada veel neli uut Säästumarketit.
Seotud lood
Eesti esimene odavkaupade kett Säästumarket
loobub sinipunakollasest logost, mis on äravahetamiseni sarnane Saksa odavpoe
Lidli logoga.
Rimi kontserni kuuluvate Säästumarketite
formaadijuhi Regina Velberti hinnangul on majanduskeskkonna jahtumisel suurim
võitja klient.
Kõrgeima brutopalgaga võtavad müüjaid tööle
Tallinnas suurematest kaubanduskettidest Säästumarket ja Comarket. Madalaimat
stardipalka pakub aga ETK, kirjutas Äripäev.
Rimi Eesti Foodi tegevdirektor Ruth Laatre
sõnul on järgmisel aastal grupis oodata sarnast käibe kasvu kui käesoleval
aastal, paremasse seisu aga tõusevad taas Säästumarketid.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.