Rahvusvaheline Valuutafond, mis on
viimastel kuudel lubanud Islandi, Pakistani ja Ida-Euroopa toetuseks laene kokku
ligi 50 miljardi dollari ulatuses ning peab kõnelusi uute potentsiaalsete
hädalistega, peab mõtlema ka oma rahavarude täiendamisele.
Wall Street Journal kirjutab täna, et esimest korda IMFi ajaloos kaalub fond võlakirjade väljaandmist.
Lõpusirgel on ka kõnelused Jaapaniga 100 miljardi dollari laenamiseks.
IMF ei ole rahahädas, kinnitas fondi esimene asedirektor John Lipsky. Kuid juba mitu kuud on IMF rääkinud sellest, et peaks fondi laenuvõimet praeguses globaalses kriisis kahekordistama seniselt 250 miljardilt dollarilt 500 miljardile dollarile. Eesmärk on süvendada kindlustunnet, et vajadusel on fond võimeline riikidele jõuliselt appi tulema.
Võimalusi fondi rahavarude täiendamiseks arutab IMFi nõukogu tuleval kuul.
Küsimusele, kas IMFi käest võiks abi otsima tulla ka mõni arenenud tööstusriik, kui kriis veel hullemaks läheb, vastas Lipsky, et praeguses olukorras ei või välistada mitte midagi.
Praegu saab IMF oma raha laenudena liikmesriikidelt. Fondi varasemad ettepanekud võlakirju emiteerida on USA ja Euroopa blokeerinud. Põhjuseks nimetab fondi endine peaökonomist Michael Mussa kartust, et IMF nii liiga iseseisvaks muutub. Praeguses finantskriisis on fondil aga ilmselt keeruline oma 185 liikmesriigilt raha juurde saada.
Lipsky sõnul väärib võlakirjade idee kaalumist. Ostjaks oleksid ilmselt keskpangad ja valitsusasutused.
Seotud lood
Suurbritannia peaminister Gordon Brown
loodab saada Pärsia lahe naftariikidelt Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF)
täiendavalt sadu miljardeid dollareid, et aidata majandusliku kollapsi äärel
seisvaid riike.
IMFis Ida-ja Kesk-Euroopa regiooni eest
vastutav Christoph Rosenberg, kes pani kokku ka Ungari ja Läti abilaenu paketi,
usub, et valuutafond saab sellest piirkonnast tänavu kliente juurde.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.