Tõnu Laak: saneerimine pole laibale elu sisse puhumine

Järgneb intervjuu Tõnu Laagiga:

Alustasite ettevõtte saneerimist, mis olid peamised põhjused?

AS Fablio saneerimisel on õigupoolest üks peamine põhjus - Laulasmaa Resorti operaatori, OÜ Laulasmaa Hotellid, pankrotistumine. Laulasmaa kinnistusse on Fablio teinud üpris suure (tagantjärele tarkusena võib öelda: liiga suure) investeeringu, mida sai „headel aegadel" koormatud suurte laenudega. Nüüd, kus investeering ei tooda kassavoogu, oleme ka laenude teenindamisel raskustesse sattumas. Eelmise, 2008.aasta jooksul maksime pankadele laene tagasi üle kümne miljoni krooni ja peale selle tasusime intresse ligi kuus miljonit krooni. Aastavahetuseks sai meile selgeks, et sama maksegraafikut jätkata hakkab üle jõu käima ja nii tuligi "aeg maha võtta" ning otsida kujunenud olukorrale lahendusi. Saneerimisseadus pakub selleks ühe võimaluse, millest me ka kinni haarasime.

Teile kuulunud Laulasmaa spa läks pankrotti juba, kuidas Fablioga seis on, kas võib ka sama juhtuda?

Vähe on täna neid, kes võivad absoluutse kindlusega väita, et pankrotioht neid mitte mingil juhul ei puuduta. Otsest majanduslikku põhjust Fablios selleks praegusel hetkel siiski ei ole. Ettevõtte omakakapital on ka pärast Laulasmaa Hotellide pankrotiga seotud kaotuste mahakandmist ikka veel plussi-poolel . Eks seetõttu julgesimegi saneerimisele mõelda.

Kuis suur on üleval olevate võlgade kogusumma?

Võlgade kogusumma suurusjärk on sada miljonit, sellest üle kolmandiku on laenatud mulle kuuluvast ettevõttest OÜ Gessole. Saneerimise käigus on kindlasti selle kohustuse ümberkujundamine enam kui võimalik.

Kas on suurimad võlausaldajad?

Gessolest mõnevõrra (laenusummade poolest) väiksemad võlausaldajad on hetkel Eesti kaks suuremat panka. Sellega „suurimate" võlausaldajate ring piirdub, ent arvestada tuleb kindlasti kõigi huvidega.

Kas võlausaldajad on avaldanud tugevat survet?

Võlausaldajate poolset ülemäärast survet ei ole tunnetanud. On loomulik, et kõik võlausaldajad – olgu suured või väikesed – tahavad näha, et nende huvidega arvestatakse. Antud laenude tagasinõudmine on nende igati õigustatud tegevus. Saneerimisnõustaja abiga püüame nüüd igaühega eraldi ja kõigiga koos olukorda analüüsida ning leida kõigile vastuvõetavaid lahendusi. Saneerimine peaks endast kujutama üpris intensiivset meeskonnatööd, kus ühise laua taga on ettevõtjad ja nende rahastajad. Kõigil on midagi kaotada, igaüks loodab midagi võita – seega, kompromissid on vältimatud. Tõele au andes, ei usu, et ajakirjandus siin palju aidata saab.

Kindlasti pole kerge olla saneeritava ettevõtte eesotsas, kas te ettevõtet maha pole plaaninud müüa? Miks?

Mistahes ettevõtte eesotsas olemine on väljakutse. Rasketel aegadel raskem, headel kohati eksitavalt lihtnegi näiv. Saneeritava ettevõtte tegevus ei piirdu kindlasti üksnes saneerimisseaduses sätestatuga. Seadus annab erakorralisele perioodile ettevõtte elus mõned erakorralised hoovad, mida kas osatakase ära kasutada – või mitte. Seega, ettevõtja laual on endiselt ettevõtte käekäigu juhtimise kõik tavapärased kui ka tavatud meetodid.

Kas saneeritavaid ettevõtteid võib langevas majanduses veelgi tulla?

Arvan, et mitte üksnes võib vaid ka tuleb.

Mida arvate saneerimise võimalusest üldse?

Saneerimine ei ole imevits. Ettevõtte majanduslikust olukorrast kui ka juhtkonna tegevusest olenevalt on alati kaks võimalust: kas osatakse ja suudetakse koos saneerimisnõustajaga ettevõte kujunenud raskustest välja tuua või mitte. Mõnigi kord võib lahendus leiduda hoopiski saneerimisprotsessist väljaspool. Saneerimine ise tähendab eelkõige tervendamist, mitte laibale elu sisse puhumist.

Kas mõni ettevõte võiks seda ka kurjasti ära kasutada? Peituda saneerimise taha, et võlausaldajatest lihtsalt eemale hoida?

Ma ei näe saneerimisseaduses niisuguseid lünki, mis võimaldaksid ettevõtjail võlausaldajate eest peitu pugeda. Usun, et niisuguseid katseid tuleb sellegi poolest ette ja usun ka seda, et valel on lühikesed jalad, nagu ikka. Tõenäoliselt märgatakse see ära juba kohtuniku poolt ja kui mitte, siis saneerimisnõustaja teeb kindlasti üsna ruttu kindlaks selle objekti eluvõime, millel ta peab kas haigust diagnoosima või tõepoolest elu sisse puhuma hakkama.