Soraineni partneri Karin Madissoni sõnul on
paljud võlausaldajad hetkel suluseisus, kuna ettevõtte pankroti korral raha
tagasi ei saa, mistõttu on usk ja lootus saneerimistesse suur.
"Arvestades hetkeolukorda, siis ma arvan, et paljud võlausaldajad on sundseisus ning teavad, et pankroti korral ei ole neil reeglina võimalik midagi tagasi saada ning seetõttu on usk ja lootus saneerimistesse suur. Soome statistika näitab, et võlausaldajate nõudeid vähendatakse saneerimise käigus 30-70% ulatuses ning seega on võimalik saneerimisel ikkagi oluliselt rohkem raha kätte saada kui pankroti korral. See lootus õigustab ennast kui saneerimine õnnestub," märkis Madisson.
Saneerimise õnnestumiseks on oluline, et saneerimisnõustajad oleks heal tasemel. Kui enamus lähiriikides on saneerimisnõustajateks just advokaadid, siis Eestis kiputakse nendeks määrama pankrotihaldureid. "Saneerimismenetluse algatamine ja läbiviimine on juriidiliselt suhteliselt keerukas protsess ning tihti ei piisa vaid majandusteadmistest, kuna saneerimise jooksul kipub ühing ikkagi pankrotti minema kui selle käigus õigeid asjaolusid ei arvestata ega osata kasutada õiguslikke võimalusi ja vastuväiteid. Reeglina on ka võlgnik ja võlausaldaja oma kokkuleppevõimalused ammendanud ning nende vahele on vaja vahemeest. Seega peab saneerimisnõustaja omama häid läbirääkimisoskusi," lausus Madisson, kelle sõnul oleneb saneerimise edu ka sellest, kas võlausaldajatel ning koostööpartneritel on saneerimisse ning saneerimisnõustajatesse usku.
Kõige kriitilisem aeg protsessi õnnestumisel on Madissoni hinnangul just saneerimise alguses ning siis tuleb väga operatiivselt tegutseda. Kui saneeritavale ühingule ei ole keegi enam nõus kaupa ettemaksuta tarnima ega neile kauba eest maksma enne kui kogu tellimus täidetud, siis sellistes oludes ei ole reeglina võimaik enam ka midagi saneerida. Kuidas võlausaldajad hakkavad tulevikus saneerimistesse suhtuma, sõltub loomulikult ka sellest, kas saneerimist kuritarvitatakse või mitte, lisas ta.
Näitena võib tuua Soome, kus eelmisel aastal esitati umbes 200 saneerimisavaldust (võrreldes 2000 pankrotiavaldusega). Ümberkujundatavatest ettevõtetest läks aga umbes 40% ikkagi enne saneerimiskava kinnitamist pankrotti ja sama palju firmasid läks pankrotti saneerimiskava täitmise käigus. Selle peamiseks põhjuseks on, et keegi ei soovi saneeritavate firmadega äri ajada. Seega õnnestub vaid 20% saneerimistest, rääkis Madisson. Tema sõnul tuleb kahjuks tõdeda, et ka Eestis tuleb saneerimise kuritarvitusi ette.
"Seda näitab ka meie pankrottide ajalugu, kus paljud ühingud lõpetavad raugemisega või siis väljamakstavad jaotised võlausaldajatele on sisuliselt olematud. Ma väga loodan, et saneerimisnõustajateks määratakse isikuid, kellel on ka eetiliselt kõrged standardid ning nad ei kasuta oma positsiooni ära ega mängi võlgnikuga kokku. Kahjuks ei ole Eesti ärikultuur veel väga heal tasemel ning enda mainest olulisemaks peetakse meil kahjuks tihti hoopis raha," lisas ta.
Seotud lood
Saneerimist alustanud ettevõtte Fablio
omaniku ja pankrotistunud Laulasmaa Hotellid OÜ omaniku Tõnu Laagi sõnul pole
saneerimise näol tegemist mingi võluvitsaga, samuti ei saa seda pidada n-ö
laibale elu sisse puhumiseks.
Maksukonsultandina tuntust kogunud Ernst
Young Baltic ASi juhatuse liige Ranno Tingase sõnul pankrotihaldurid
ettevõtteid saneerima ei sobi, kuna on eelnevalt tegelenud ettevõtete
matmisega.
Kohtunik Merike Varusk ütles aripaev.ee-le,
et keerulisematel juhtudel tuleks määrata kaks saneerimisnõustajat ning
arvestada oluliste faktide mahavaikimise riskiga.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.