• OMX Baltic0,4%270,37
  • OMX Riga0,85%878,29
  • OMX Tallinn0,46%1 737,53
  • OMX Vilnius0,11%1 041,67
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,12%8 080,62
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,3
  • OMX Baltic0,4%270,37
  • OMX Riga0,85%878,29
  • OMX Tallinn0,46%1 737,53
  • OMX Vilnius0,11%1 041,67
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,12%8 080,62
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,3
  • 20.02.09, 15:57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ERGO: seitsmeaastane tootlus pole nõrk

Kui arvestada, et selle perioodi sisse jääb ka viimase poolsajandi kõige hullem finantskriis, siis ei saa Eesti teise samba fondide peaaegu seitsmeaastast tootlust liiga nõrgaks pidada, leiab ERGO fondijuht Siim Valner.
„Kui eeldada, et aktsiaturgude pikaajaline tootlus on 7 protsenti aastas ja võlakirjadel 3 protsenti aastas, siis progressiivse fondi pikaajaline keskmine tootlus võiks olla 5 protsenti aastas. Hetkel on teise samba progressiivsete fondide pikaajaline tootlus vahemikus 1,4–5 protsenti aastas,“ põhjendas Valner, miks tema hinnangul pole fondide tootlus nõrk.
„Enam kui aasta jooksul on pensionifondide tootlust negatiivselt mõjutanud maailma aktsia –ja krediiditurgude tugev langus,“ põhjendas Valner tulevaste pensionäride vara kadumist fondidest.
Alates 2007. aasta oktoobrist on teise pensionisamba kogujad pannud fondidesse kokku umbes 4,5 miljardit krooni, aga nende pensioniportfelli maht on kasvanud vähem kui miljardi krooni võrra.
Samas õigustas Valner pensionifondide käitumust, öeldes, et kui aktsiaturud on 2007. aasta oktoobriga võrreldes kaotanud keskeltläbi poole oma väärtusest, siis EPI 50 indeksi (agressiivse strateegiaga fondide indeks, mis investeerivad vähemalt poole varadest võlakirjadesse ning kuni poole varadest aktsiatesse – toim) langus on samal ajal olnud 31 protsenti, sealhulgas viimase aastaga 26 protsenti.
Samas tõi ta välja, et konservatiivsed fondid on olnud viimase 12 kuu jooksul positiivse tootlusega, ainult ühe erandiga.
Valner tahtis südamele panna, et pensioniks kogumine on pikaajaline säästmine, mille edukus sõltub valdavalt turgude edukusest. „Kui kõik aktsiaturud teevad läbi suure languse, siis sellest langusest ei jää puutumata ka Eesti pensionifondid. Ei ole mõistlik eeldada, et pensionifondide tootlus peaks igal aastal olema positiivne ja seda kohe kahekohalise arvuga. Ka Eesti majanduskasvu näitaja ei ole enam kahekohaline ja positiivne, vaid hoopis negatiivne,“ põhjendas ta.
Taust:
II pensionisamba fondid saavutasid tipptaseme 2007. aasta oktoobri lõpus, kui fondide kogumaht ulatus 10,69 miljardi kroonini.
Sealt alates on fondiosaku hinnad tulnud alla keskmiselt üle veerandi võrra (Eesti Kogumispensionide üldindeks EPI on langenud 157,64 punktilt 115,32 punktile ehk 26,8%), mistõttu on fondide maht jäänud toppama.
Fondide koondmaht saavutas tipptaseme 2008. aasta 2. septembril, ulatudes 12,86 miljardi kroonini. Praegu on II pensionisamba fondides raha 11,67 miljardit krooni.

Seotud lood

Uudised
  • 20.02.09, 14:06
Swedbank: aktsiaturult pensionifondidele präänikut ei tule
Hansa Pensionifondi K3 fondijuhi Kristjan Tamla sõnul ei ole aktsiaturgudele, kus on kõvasti hakkama pandud kogumispensionifondide raha, oodata tänavu olulist tõusu.
Uudised
  • 23.02.09, 11:52
Kunsing: millalgi tuleb ka kulla hinna tõsisem langus
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles, et mida Eestis veel tõsisemalt kogetud pole, on kulla hinna langus.
Uudised
  • 20.02.09, 14:56
LHV: inimesed peaksid võrdlema pensionifondide tootlusi
Inimesed peaksid hakkama võrdlema pensionifondide tootlusi, sest neil on võimalus valida endale parem fond, kui neile läheb korda, mis nende pensionisambaga toimub, märkis LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele