• OMX Baltic0,4%270,37
  • OMX Riga0,85%878,29
  • OMX Tallinn0,46%1 737,53
  • OMX Vilnius0,11%1 041,67
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,12%8 080,62
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,3
  • OMX Baltic0,4%270,37
  • OMX Riga0,85%878,29
  • OMX Tallinn0,46%1 737,53
  • OMX Vilnius0,11%1 041,67
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,12%8 080,62
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,3
  • 23.02.09, 11:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kunsing: millalgi tuleb ka kulla hinna tõsisem langus

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles, et mida Eestis veel tõsisemalt kogetud pole, on kulla hinna langus.
"Üks, mida Eestis veel ehk tõsisemalt kogetud pole, on kulla hinna langus. Küllap nähakse millalgi ka seda," märkis Kunsing mullust järsku pensionifondide languse teemat kommenteerides. Ligi pooleteist aasta jooksul on II pensionisamba kogujad kaotanud kõvasti raha. 2007. aasta oktoobrist on suunatud fondidesse kokku umbes 4,5 miljardit krooni, aga pensioniportfelli maht on kasvanud vähem kui miljardi krooni võrra.
Tõepoolest on pensionifondid sarnaselt enamike finantsinvesteeringutega viimase aasta-pooleteise jooksul väärtust kaotanud, nõustus Kunsing. "Olen ka ise päris valusaid kaotusi kandnud, sellest hoolimata tegin eelmise aasta lõpus tavapärase makse kolmanda samba pensionifondi, nii nagu olen seda teinud sellele eelneval üheksal aastal," märkis ta. "2008 oli esimene aasta, mil ma oma pensioniinvesteeringutega raha kaotasin."
Kunsing on enda sõnul püüdnud investeerida igal ajal umbes 10 protsenti maksustatavast sissetulekust ja erandiks ei olnud ka eelmine aasta. "Teine sammas on kohustuslik, seega seal ma ei saa oma pikaajalist usku või pühendumist eraldi demonstreerida. Jätkan igakuist rahakogumist SEB Progressiivses Pensionifondis," rääkis Kunsing. "Pikaajalise säästmise puhul on oluline distsipliin. Ma ei ütle, et mullu kolmandasse sambasse investeerimine oleks lihtne otsus olnud."
Kunsing rõhutas, et risk raha kaotada on igasuguse investeerimistegevuse loomulik osa, ja see kehtib absoluutselt kõigi varaklasside kohta - aktsiad, võlakirjad, kinnisvara. "Samamoodi on võimalik raha kaotada ka isiklike äridega, sõltumata sellest, kas need on üles ehitatud ekspordi- või sisemaisele nõudlusele," selgitas ta.
Millal turud tõusma võiks hakata? "Raske öelda, kuid pea iga päevaga lähevad põhjendused turgude järjekordse languse osas aina huvitavamaks ja jaburamaks - viimasel nädalal oleme näinud seda, kuidas maailma hädades on hakatud süüdistama Ida-Euroopat," ei mõista Kunsing süüdistust.
Ega praeguses situatsioonis Kunsing muud väga öelda ei oska, kui seda, et isegi kui turud käituksid sama hullusti nagu 30-ndate alguses, siis peaks millalgi selle aasta jooksul põhi tehtama. "Usun, et see juhtub pigem millalgi esimesel poolaastal. Julgust seda arvata annab tõepoolest järjest jaburamate teemade esitamine kõigi maailma hädade põhjustena," rääkis ta.

Seotud lood

Uudised
  • 20.02.09, 14:06
Swedbank: aktsiaturult pensionifondidele präänikut ei tule
Hansa Pensionifondi K3 fondijuhi Kristjan Tamla sõnul ei ole aktsiaturgudele, kus on kõvasti hakkama pandud kogumispensionifondide raha, oodata tänavu olulist tõusu.
Uudised
  • 20.02.09, 15:57
ERGO: seitsmeaastane tootlus pole nõrk
Kui arvestada, et selle perioodi sisse jääb ka viimase poolsajandi kõige hullem finantskriis, siis ei saa Eesti teise samba fondide peaaegu seitsmeaastast tootlust liiga nõrgaks pidada, leiab ERGO fondijuht Siim Valner.
Uudised
  • 20.02.09, 14:56
LHV: inimesed peaksid võrdlema pensionifondide tootlusi
Inimesed peaksid hakkama võrdlema pensionifondide tootlusi, sest neil on võimalus valida endale parem fond, kui neile läheb korda, mis nende pensionisambaga toimub, märkis LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele