Eestis said esimesed e-koolituse programmid tuleristsed kümmekond aastat tagasi. Nüüdseks on toimunud suur hüpe - näiteks Tartu Ülikooli veebipõhisel koolituskursustel õpib 3460 inimest, mis on ligi 17 protsenti kõikidest täiendusõppes osalejaist.
Eelkõige kasutatakse veebipõhist õpet keele- ja majandusalasteks õpinguteks, aktiivselt kasutavad seda täiendusõppena ka eri valdkondade õpetajad.
"Need, kes on e-kursusel korra osalenud ja selle edukalt läbinud, soovivad üha uusi e-kursusi võtta. Nii on näiteks üks Hiiumaa mees läbinud hulgaliselt e-täienduskoolitusi, mille temaatika on väga erinev. Tundub, et see inimene ei valigi koolitusi mitte teemade järgi, vaid eelistab lihtsalt e-õpet, sest siis saab koolitusel osaleda kodust Hiiumaalt ega pea sõitma kohale Tartusse," räägib Tartu Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogiakeskuse spetsialist Lehti Pilt.
E-õppeprogrammi läbimisel on peamisteks takistusteks vähene arvutioskus, suutmatus iseseisvalt õppida, tagasihoidlikkus abi küsimisel aga ka eelarvamus, et virtuaalõppes on võimalik kergema vaevaga hakkama saada.
"Kui selgub, et iseseisvalt tuleb palju tööd teha - lugeda, sooritada kodutöid, osaleda foorumi aruteludes -, võib tekkida käegalöömismeeleolu ja kursus jäetakse pooleli," ütleb Pilt.
Poolelijätjateks on tihti ka inimesed, kes on hõivatud ja kellel ei ole võimalik e-kursusel õppimist oma muu ajakavaga ühildada. "Ehk sellepärast on e-koolitustel osalemas üsna vähe keskastme- ja tippjuhte, kes valivad pigem 1-2päevase auditoorse koolituse kui pikema e-koolituse," räägib Pilt.
Koolitaja Peep Vain sõnab, et pole oma treeneritele e-koolitust kui võimalust maha müüa suutnud ning lihtsalt "teeme ära - vaatame, mis saab" lähenemist pole mõtet ka rakendada, sest koolitaja peab uskuma sellesse, mida ja kuidas ta midagi teeb. Vainu sõnul peab inimene olema motiveeritud ja oskama end vajadusel sundida, et üle saada loomupärasest laiskusest.
"Koolide kõrval on kogu aeg eksisteerinud raamatukogud, kus on võimalik saada igasugust informatsiooni, ometi ei jätnud keegi kooli pooleli ning ei piirdunud vaid raamatukogus käimisega, et tarkust ammutada. Internetiga on praegu samamoodi, sealt on võimalik leida igale küsimusele-teemale ammendavaid vastuseid nii audio kui ka video kujul, ometi käiakse koolitustel. Õppimise ja enesetäiendamise juures on oluline sotsiaalsus ja keskkond, mis enesearenguks luuakse," räägib Vain.
OÜ Infovara juhatuse esimehe Argo Rannametsa sõnul langeks tema puhul liisk e-koolituse kasuks majandusspetsiifiliste teemade puhul, mis eeldavad süvenemist ning omaette olemist. Humanitaarvaldkonna ainete edukasse õppimisse virtuaalkeskkonnas ta ei usu.
"Ideelt on e-koolitus atraktiivne, sest laseb inimesel ise protsessi juhtida, olla ajapaindlik. Kuid kus on plusse, seal on ka miinuseid. Lõpuks sõltub kõik ikkagi inimesest endast ja tema eesmärkidest - mõnel on oluline sotsiaalne keskkond, kuhu ta läheb, teisel on eesmärk senisest suurema staatuse omandamine, kolmandate jaoks on oluline sisu ning viis, kuidas mingi teadmine omandatakse, pole oluline," nendib Rannamets.
Seotud lood
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.