DI analüüs: Swedbankis võib suureneda riigi osalus

Järjest enam välisanalüütikuid prognoosib, et laenukahjumite kasv Ida-Euroopas koos intressitulu vähenemisega viib Swedbanki tänavu kahjumisse. Lisaks nõuavad turud pankadelt järjest kõrgemat kapitaliseerituse taset – seegi lisab survet.

Swedbanki lubatud dividendide maksmata jätmisest ei aitaks ja ka nn hübriidkapitali juurdelaenamine poleks lahendus, kuna sellest ei saa katta laenukahjumeid. Nii jääb üle vaid veel ühe uusemissiooni korraldamine lisaks läinud aasta jõulude eel läbi viidud emissioonile, kirjutab DI. Leht hindab panga täiendavaks kapitalivajaduseks 5 miljardit Rootsi krooni.

Küsimus on aga selles, kust see raha tuleks. Panga suuruselt teine aktsionär Sparbanksstiftelserna pidi juba eelmises emissioonis osalemiseks suure laenu võtma ning huvi vähendab asjaolu, et panga aktsia hind on toonasest emissioonikursist sügavalt läbi vajunud. Kindlustuskontsern Folksam, millele kuulub pangas 8,6% suurune osalus, on aga valmis Swedbanki aktsiaid juurde ostma.

Kokkuvõttes on pangal finantsturgude tänases seisus siiski väga raske investoreid leida, kirjutab DI. Nii on järjest tõenäolisem, et edaspidi tuleb panga finantseerimine tagada Rootsi riigil. Valitsus on teatanud, et on valmis katma kuni 70% Rootsi pankade uusemissioonidest.

„Pärast detsembris korraldatud emissiooni, kus pank sai 12,4 miljardi rootsi krooni ulatuses uut kapitali, on Swedbank Euroopa 30 suurema panga seas kapitalisatsiooni poolest 7. kohal. See näitab, et oleme oma kapitaliseeritust tugevdanud. Oleme kindlad, et oleme majanduslanguse tingimustes hakkamasaamiseks hästi valmistunud. Meie osalemine Rootsi valitsuse garantiiprogrammis tugevdab meid veelgi,“ kommenteeris tänast DI artiklit Swedbanki Rootsi pressiesindajat Anna Sundblad.

Eraldi analüüsis kirjutas DI analüütik Mikael Vilenius tänases lehes, kuidas Rootsi pankade lahkumine Ida-Euroopast turud juubeldama paneks. "See ei oleks aga mingi lahendus," tõdes analüütik. "Kui enda põhjustatud segadus koristamata jätta, tekitaks see parandamatut badwill'i. Samas aitaks struktuuritehing mõne tugevama ja suurema Euroopa pangaga kõrvaldada suure osa aktsiaturgude skepsisest ning pankade riskitaset vähendada," kirjutas Vilenius.