Tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri
kirjutab, et järjest suurema tõenäosusega peab Swedbank Balti ja Ukraina
laenukahjumite katteks veelgi aktsiaid juurde emiteerima – et aga panga
suuraktsionäride ostujõud on piiratud, võib pangas kasvada Rootsi riigi
roll.
Järjest enam välisanalüütikuid prognoosib, et laenukahjumite kasv Ida-Euroopas koos intressitulu vähenemisega viib Swedbanki tänavu kahjumisse. Lisaks nõuavad turud pankadelt järjest kõrgemat kapitaliseerituse taset – seegi lisab survet.
Swedbanki lubatud dividendide maksmata jätmisest ei aitaks ja ka nn hübriidkapitali juurdelaenamine poleks lahendus, kuna sellest ei saa katta laenukahjumeid. Nii jääb üle vaid veel ühe uusemissiooni korraldamine lisaks läinud aasta jõulude eel läbi viidud emissioonile, kirjutab DI. Leht hindab panga täiendavaks kapitalivajaduseks 5 miljardit Rootsi krooni.
Küsimus on aga selles, kust see raha tuleks. Panga suuruselt teine aktsionär Sparbanksstiftelserna pidi juba eelmises emissioonis osalemiseks suure laenu võtma ning huvi vähendab asjaolu, et panga aktsia hind on toonasest emissioonikursist sügavalt läbi vajunud. Kindlustuskontsern Folksam, millele kuulub pangas 8,6% suurune osalus, on aga valmis Swedbanki aktsiaid juurde ostma.
Kokkuvõttes on pangal finantsturgude tänases seisus siiski väga raske investoreid leida, kirjutab DI. Nii on järjest tõenäolisem, et edaspidi tuleb panga finantseerimine tagada Rootsi riigil. Valitsus on teatanud, et on valmis katma kuni 70% Rootsi pankade uusemissioonidest.
„Pärast detsembris korraldatud emissiooni, kus pank sai 12,4 miljardi rootsi krooni ulatuses uut kapitali, on Swedbank Euroopa 30 suurema panga seas kapitalisatsiooni poolest 7. kohal. See näitab, et oleme oma kapitaliseeritust tugevdanud. Oleme kindlad, et oleme majanduslanguse tingimustes hakkamasaamiseks hästi valmistunud. Meie osalemine Rootsi valitsuse garantiiprogrammis tugevdab meid veelgi,“ kommenteeris tänast DI artiklit Swedbanki Rootsi pressiesindajat Anna Sundblad.
Eraldi analüüsis kirjutas DI analüütik Mikael Vilenius tänases lehes, kuidas Rootsi pankade lahkumine Ida-Euroopast turud juubeldama paneks. "See ei oleks aga mingi lahendus," tõdes analüütik. "Kui enda põhjustatud segadus koristamata jätta, tekitaks see parandamatut badwill'i. Samas aitaks struktuuritehing mõne tugevama ja suurema Euroopa pangaga kõrvaldada suure osa aktsiaturgude skepsisest ning pankade riskitaset vähendada," kirjutas Vilenius.
Seotud lood
Rootsi suurpankade laenukahjumid võivad
kolme aasta jooksul paisuda 170 miljardile Rootsi kroonile ning kaks panka
peavad tõenäoliselt aktsiaid juurde emiteerima, kirjutab Rootsi
majandusleht Dagens Industri oma analüüsi põhjal tänases esikaaneloos.
Swedbank avaldas head meelt Rootsi
keskpanga ja Eesti Panga vahel sõlmitud ennetava koostöökokkuleppe üle, mille
eesmärk on toetada Eesti finantssüsteemi stabiilsust.
Agentuur Moody’s langetas täna Rootsi
Swedbanki pikaajalise hoiuse reitingu tasemelt Aa3 tasemele A1 ning
finantstugevuse reitingu (BFSR) tasemelt C+ tasemele C-. Reitingu väljavaade
jääb negatiivseks, mis võib tähendada, et reiting langeb veelgi.
Swedbanki aktsionärid märkisid ligi 76%
eelisaktsiatest, mida Swedbank emiteerib kokku 12,4 miljardi Rootsi krooni
väärtuses, teatas pank.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.