Rootsi suurpankade laenukahjumid võivad
kolme aasta jooksul paisuda 170 miljardile Rootsi kroonile ning kaks panka
peavad tõenäoliselt aktsiaid juurde emiteerima, kirjutab Rootsi
majandusleht Dagens Industri oma analüüsi põhjal tänases esikaaneloos.
Rootsi pankadel on peamiselt neli valdkonda, kus laenukahjumid kõige suuremaks riskivad kasvada. SEB ja Swedbanki suurim probleem on Balti riikidesse, Venemaale ja Ukrainasse antud laenud. Lisaks loeb leht üle riskikapitalifirmadele antud laenud, merendusele antud laenud ja pangandustegevuse Taanis, mille majandusel on Põhjalas kõige halvemini läinud.
Ida-Euroopasse on Swedbank laenanud 251 miljardit Rootsi krooni, SEB 200 miljardit ja Nordea 176 miljardit Rootsi krooni. EBRD hinnangul võivad piirkonna laenukahjumid kasvada 10%le laenuportfellist, mis tähendaks üksi Swedbankile kolme aasta jooksul 25 miljardit Rootsi krooni kahjumit, kirjutab DI.
Riskikapitalifirmadele on Rootsi pangad laenanud kokku 150 miljardit Rootsi krooni. Laenukahjumid võivad siin kasvada 10-20%le, mis tähendaks kahjumit 15-30 miljardit Rootsi krooni.
DI analüüs näitab, et tõenäoliselt vajavad lisakapitali Swedbank (hoolimata mullu detsembris läbi viidud 12 miljardi Rootsi krooni suurusest emissioonist) ja Handelsbanken, vastavalt 5 miljardit Rootsi krooni ja 8 miljardit Rootsi krooni, et jõuda SEB ja Nordeaga samale kapitaliseerituse tasemele, kirjutab DI.
Seotud lood
SEB andis täna teada, et uute aktsiate
emissioonikurss on 10 Rootsi krooni.
Tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri
kirjutab, et järjest suurema tõenäosusega peab Swedbank Balti ja Ukraina
laenukahjumite katteks veelgi aktsiaid juurde emiteerima – et aga panga
suuraktsionäride ostujõud on piiratud, võib pangas kasvada Rootsi riigi
roll.
Swedbanki aktsionärid märkisid ligi 76%
eelisaktsiatest, mida Swedbank emiteerib kokku 12,4 miljardi Rootsi krooni
väärtuses, teatas pank.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.