• OMX Baltic−0,16%299,08
  • OMX Riga0,75%880,64
  • OMX Tallinn−0,13%1 902,29
  • OMX Vilnius−0,16%1 159,1
  • S&P 5001,59%5 954,5
  • DOW 301,39%43 840,91
  • Nasdaq 1,63%18 847,28
  • FTSE 1000,61%8 809,74
  • Nikkei 225−2,88%37 155,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%92,71
  • OMX Baltic−0,16%299,08
  • OMX Riga0,75%880,64
  • OMX Tallinn−0,13%1 902,29
  • OMX Vilnius−0,16%1 159,1
  • S&P 5001,59%5 954,5
  • DOW 301,39%43 840,91
  • Nasdaq 1,63%18 847,28
  • FTSE 1000,61%8 809,74
  • Nikkei 225−2,88%37 155,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%92,71
  • 05.03.09, 09:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

DI: Rootsi pankade laenukahjumid võivad kasvada 170 miljardile

Rootsi suurpankade laenukahjumid võivad kolme aasta jooksul paisuda 170 miljardile Rootsi kroonile ning kaks panka peavad tõenäoliselt aktsiaid juurde emiteerima, kirjutab Rootsi majandusleht Dagens Industri oma analüüsi põhjal tänases esikaaneloos.
Rootsi pankadel on peamiselt neli valdkonda, kus laenukahjumid kõige suuremaks riskivad kasvada. SEB ja Swedbanki suurim probleem on Balti riikidesse, Venemaale ja Ukrainasse antud laenud. Lisaks loeb leht üle riskikapitalifirmadele antud laenud, merendusele antud laenud ja pangandustegevuse Taanis, mille majandusel on Põhjalas kõige halvemini läinud.
Ida-Euroopasse on Swedbank laenanud 251 miljardit Rootsi krooni, SEB 200 miljardit ja Nordea 176 miljardit Rootsi krooni. EBRD hinnangul võivad piirkonna laenukahjumid kasvada 10%le laenuportfellist, mis tähendaks üksi Swedbankile kolme aasta jooksul 25 miljardit Rootsi krooni kahjumit, kirjutab DI.
Riskikapitalifirmadele on Rootsi pangad laenanud kokku 150 miljardit Rootsi krooni. Laenukahjumid võivad siin kasvada 10-20%le, mis tähendaks kahjumit 15-30 miljardit Rootsi krooni.
DI analüüs näitab, et tõenäoliselt vajavad lisakapitali Swedbank (hoolimata mullu detsembris läbi viidud 12 miljardi Rootsi krooni suurusest emissioonist) ja Handelsbanken, vastavalt 5 miljardit Rootsi krooni ja 8 miljardit Rootsi krooni, et jõuda SEB ja Nordeaga samale kapitaliseerituse tasemele, kirjutab DI.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele