Eesti Energia võlgnike arv kasvab

„Hetkel on elektriarvete eest tasumisel märgata võlgnike kasvu trendi,“ kinnitas Eesti Energia jaeäri kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg. Tema sõnul on võla kasvu mõjutanud mitmeid kuid kestnud kütteperiood, mis on viinud ka kommunaalmaksed kõrgeks.

Samuti on Hamburgi sõnul mõju avaldanud majandusseis, kus äriklientidel on tekkinud tulenevalt müügitegevuse vähenemisest majanduslikud raskused, samuti on pankrotistumised oma osa mänginud. Ka mainis Hamburg põhjustena inimeste koondamisi ja üleüldiselt vähenevaid sissetulekuid.

Eesti Energia menetleb Hamburgi sõnul võlgasid arvestades kliendi senist maksekäitumist ning varasemaid võlgnevusi. „Esimene meeldetuletus tuleb kliendile kas e-posti, sms-i või kirja teel, olenevalt sellest, millised kontaktandmed klient meile andnud on ja on kliendi jaoks tasuta,“ märkis ta.

Kui klient võlgnevust ei tasu või ei sõlmi võlgnevuse tasumiseks toimivat kokkulepet, sulgeb elektriteenusepakkuja Hamburgi kinnitusel vastavalt elektrituruseaduses ettenähtud tingimustel kliendi tarbimiskohas voolu, et takistada võlgnevuse edasist suurenemist.

„Ka peale voolu sulgemist püüame saavutada kliendiga kokkulepet võla tasumiseks. Vajadusel kasutame võlgnevuse sissenõudmisel koostööpartnerite abi või edastame võlanõude kohtusse,“ lisas ta.

Hamburg mainis, et nad ei pea eraldi arvestust korteriühistute võlgade osas, aga viimasel ajal on probleem pigem selles, et korterelamu leping pole sõlmitud mitte ühistu nimele, vaid leping on sõlmitud ning jäänud kinnisvara arendaja, haldusfirma või ehitaja nimele. „Kui arendajal või ehitajal, kes üldjuhul omab palju objekte-lepinguid on võlg, sulgeme voolu,“ nentis Hamburg.

Samas on palju juhtumeid, kus korterelamu elanikud on arendajale oma elektritarbimise eest tasunud, aga arendaja ei ole Eesti Energiale rahasid edasi maksnud, rääkis Hamburg. „Seega soovitame üle kontrollida, kelle nimel on leping ja võimalusel see enda või ühistu nimele teha,“ ütles ta.