Korteriühistu esimees: võlgnikke tekib juurde

„Meie maja on suhteliselt stabiilne, sest me ei ole lasknud eriti mingit probleemi tekkida,“ rääkis Teder Mustamäe linnaosas paiknevast 144 korteriga ühistust. „Aga vaatan, et võlgnikke tekib juurde, kuigi kõik proovivad mingit lahendust leida.“

Teder kinnitas, et ühistul endal kommunaalteenuste pakkujate ees võlgnevusi ei ole tekkinud. „Meil on osakapital, mis on väga väike, 6 krooni ruutmeetri kohta kuus ehk 220-350 krooni kuus korteri kohta,“ põhjendas ühistu esimees.

Tõsiseks probleemiks pidas Teder lisaks elektrihinna tõusule küttehinna kõikumist üles-alla. „Meie maja on suur ja seetõttu on meil lihtsam,“ uskus Teder. Ta rääkis aga ühest Vilde teel paiknevast väiksemast ühistust, kus on 12 võlgnikku, ja kelle kortereid püütakse kohtu kaudu võõrandada, ning kus ühistul endal on seepärast tekkinud võlad kommunaalteenuste pakkujate ees.

„Kui veel inimesi töö kaotab, siis ei ole vaja kaugele mõelda, sest kindlasti tekib võlgnikke juurde,“ prognoosis Teder. „Oleme Mustamäe korteriühistute ümarlaual arutanud, kas riik on valmis tegema fondi,“ rääkis Teder avalikkuses ringlevast stabilisatsioonifondi ideest, mille järgi saaksid korteriühistud riigilt väga soodsa intressiga laenu.

Sõpruse 233 korteriühistu esimees Tatjana Loginova ütles, et saavad hakkama ja ühistu pankrotti ei lähe, kuid probleeme on väga palju ning seetõttu ei pea ka tema närvid vastu. „Tegemist on palju, aga raha ei ole. See raha, mis üle jääb, see on nii väike summa, et lihtsalt ei jätku remondiks,“ kurtis pensionieas kümme aastat 119 korteriga korteriühistut juhtinud Loginova.

„Iga juhust vaatame eraldi,“ ütles Loginova, kuidas käituvad nad ühistus võlglastega. Väga paljud võtsid Loginova sõnul laenu, mida nad nüüd maksavad, aga korteriühistule jäädakse võlgu. „Mul on 5 korterit, mida ma iga kuu raputan. Kui kaks kuud ei maksa, siis kolmandal kuul võin anda kiiremetluse korras kohtusse,“ rääkis Loginova, kuigi inimesed ei soovi korterist loobuda, sest Sõpruse 233 majas on kommunaalmaksed tema sõnul väikesed, vaatamata sellele, et kulud on tõusnud.

„Kui teistes majades makstakse sooja eest 17-18 krooni ruutmeetri kohta, siis meie maksame keskmiselt 8 krooni ruutmeetri kohta,“ selgitas Loginova. „Meil saab igaüks toasoojust reguleerida.“

Praeguse seisuga on ühistu andnud Loginova sõnul ühele korterile soodustuse, mis tähendab, et võlg on viivise maksmisest vabastatud. „Neil on kõige suurem võlg - 17 000 krooni,“ rääkis Loginova ühistu suurimast võlgnikust. Ülejäänud võlgnikud maksavad viivist, mis on küll väiksem, kui kommunaalteenusepakkujate 2,5-3protsendine viivis. „Ühistu ise ei ole kordagi teenusepakkujale võlga jäänud,“ kinnitas Loginova.