Eesti korteriühistute liidu Tallinna ja
Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva ütles korteriühistute käekäigu kohta, et
võlgnike arv on küll kasvanud, aga midagi katastroofilist ei ole.
„Võlgnike arv on küll kasvanud, aga see ei ole midagi katastroofilist. Pankrotiohtu pole,“ kinnitas Jõgeva, kes on enda sõnul ka kahte suuremat ühistut juhtinud ja kes nüüd igapäevaselt korteriühistutega tegeleb. Samas nentis Jõgeva, et tal on informatsioon vaid korteriühistu liikmete kohta.
„Need andmed meil puuduvad, kel on pidevalt maksuvõlad või kes maksavad korralikult,“ rääkis Jõgeva. „Võib-olla neil ei ole võlgasid, kellega meie tegeleme. Võib-olla maksed hilinevad, aga midagi katastroofilist küll ei ole.“
Tallinna linna korteriühistutes ei näe Jõgeva probleemi. Pigem näeb ta riskipiirkondadena Paldiskit ja Loksat, kuigi inimesed käivad põhiliselt linnas tööl, et midagi hullu ei tohiks ka seal olla. „Töötute arv kasvab, aga soojaperiood ka lõpeb, küte ongi suurim kuluartikkel,“ selgitas Jõgeva optimistlikult. Tema sõnul on Tallinna ja Harjumaa piirkonnas üle 4000 korteriühistu, Eestis kokku on kuni 11000 ühistut.
Jõgeva sõnul on korteriühistutel pigem teised probleemid, näiteks kuidas üldkoosolek läbi viia, renoveerimisi korraldada või kuidas võlgnikega tegeleda. „Juhatuse esmane ülesanne ongi, et ei tohi lasta korteriomanikul võlga liiga suureks minna,“ märkis Jõgeva.
Kui korteriomanik võlga ei maksa, siis selleks on Jõgeva sõnul olemas maksekäsu kiirmenetlus või inkassofirma. „Maksekäsu kiirmenetlust kasutatakse ikka päris palju,“ ütles ta. Jõgeva selgitas, et kohtunik teeb määruse, nii nagu korteriühistu on vastava võlgniku ja summa kohta soovinud, võlgnikule antakse aega vastuprotestiks, kui ta seda ei tee, siis läheb määrus täitmisele. „Kui raha ei ole, siis tuleb sundmüük,“ rääkis Jõgeva.
Seotud lood
Tallinna Vesi ütles Äripäevale, et
korteriühistute maksekäitumine ei ole varasemaga võrreldes oluliselt muutunud ja
et ühistute võlg ei ole suurenenud. Võla suurust paraku ei avaldatud.
Tallinna Kütte turundus- ja
kommunikatsiooniosakonna juhataja Olga Petrova sõnul hoiavad inimesed rasketel
aegadel pigem teiste kulutuste arvelt kokku, kui jätavad kommunaalarved
maksmata.
Sütiste 5 korteriühistu esimees Terje Teder
märkis, et nende majas ei ole siiani võlgnikega väga suuri probleeme olnud, aga
on märgata, et neid tekib juurde.
Ehkki kommunaalteenuste pakkujad olukorda
veel kriitiliseks ei pea, viivitavad Tallinna korteriühistud värskemate arvete
tasumisega. Mõned korteriühistud on jäänud juba ka pangale võlgu.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.