Tallinna Kütte turundus- ja
kommunikatsiooniosakonna juhataja Olga Petrova sõnul hoiavad inimesed rasketel
aegadel pigem teiste kulutuste arvelt kokku, kui jätavad kommunaalarved
maksmata.
„Soojuseteenus on esmavajalik ning rasketel aegadel inimesed pigem hoiavad teistelt kuludelt kokku ning ei lase kommunaalvõlal kasvada,“ kinnitas Petrova. Tema sõnul ei ole võlgade üldpilt võrreldes kuu aja taguse ajaga oluliselt muutunud. „Pikaajaliste võlgade summa on ikka vähenemistendentsis,“ märkis Petrova.
Nii nagu Eesti Energia, nii ka Tallinna Küte ei pea eraldi arvestust korteriühistute võlgade osas, kuid lühiajaliste nõudmiste osakaal tervikuna püsib Petrova sõnul viimaste kuude tasemel, mis näitab Tallinna Kütte klientide rahuldavat maksedistsipliini.
Äripäev uuris, kas kuuldused korteriühistute raskenenud olukorrast ja võlgnevuste suurenemisest teenusepakkujate ees peavad paika.
Seotud lood
Tallinna Vesi ütles Äripäevale, et
korteriühistute maksekäitumine ei ole varasemaga võrreldes oluliselt muutunud ja
et ühistute võlg ei ole suurenenud. Võla suurust paraku ei avaldatud.
Eesti korteriühistute liidu Tallinna ja
Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva ütles korteriühistute käekäigu kohta, et
võlgnike arv on küll kasvanud, aga midagi katastroofilist ei ole.
Sütiste 5 korteriühistu esimees Terje Teder
märkis, et nende majas ei ole siiani võlgnikega väga suuri probleeme olnud, aga
on märgata, et neid tekib juurde.
Ehkki kommunaalteenuste pakkujad olukorda
veel kriitiliseks ei pea, viivitavad Tallinna korteriühistud värskemate arvete
tasumisega. Mõned korteriühistud on jäänud juba ka pangale võlgu.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.