Hasartmänguseadus vastab nõuetele, trahviohtu pole

Jurist Merit Lindi kommentaar "Eesti riiki võib oodata trahv" (ÄP, 17.03) põhineb aegunud informatsioonil ning eksitab lugejat mitte ainult põhjendamatu trahvihoiatuse, vaid terve rea valeviidetega Eesti hasartmänguseaduse sisule.

Eesti teavitas Euroopa Komisjoni uuest hasartmänguseaduse eelnõust aasta tagasi. Pärast eelnõu läbi vaatamist mullu juunis saatis komisjon Eestile arvamuse eelnõu sätete kohta, mis käsitlevad infoühiskonna teenuseid puudutavaid eeskirju. Lindi artikkel põhinebki sel kirjal, jättes arvestamata nii Eesti selgitava vastusega kui ka eelnõu menetlemise käigus Riigikogus tehtud muudatustega.

Aasta algusest kehtiv hasartmänguseadus on päris palju muutunud võrreldes aastataguse eelnõuga. Käsitlemist on leidnud kõik hasartmänguliigid, sealhulgas ka fikseeritud võiduvõimalustega kihlveod. Samuti ei vasta tõele autori viidatud ettevõtte asutamiskohustus Eestis. Seaduse kohaselt võivad tegevusluba taotleda kõik seaduses sätestatud nõuetele vastavad isikud. Juriidilise isikuna tegutsemise nõue ei ole praktikas diskrimineeriv, kuna analoogne regulatsioon on kõikides liikmesriikides.

Hasartmängu korraldamise loa taotlemine on muutunud pigem soodsamaks, sest kehtinud riigilõivu määrad jäid samaks või vähenesid, samal ajal muutusid tegevusload tähtajatuks. Seega ei vasta tõele ka väide, et turule sisenemine on tehtud ebamõistlikult kalliks.

Rahandusministeerium analüüsis eelnõud ette valmistades mahukat kohtupraktikat ja teiste liikmesriikide seadusi, arvestades, et Euroopa Komisjon on tõepoolest algatanud paljude riikide suhtes rikkumismenetlusi.