Kellegi valuuta väärtus pole praeguses kriisis kindel

USA ja Suurbritannia on andnud teada, et võitlevad majanduslangusega raha juurde trükkides: keskpangad lasevad käibele rohkem rahatähti ja ostavad nende eest riigi võlakirju. Sellist raha ühest taskust tõstmist võivad harrastada suured majandused.

Nende valuutade kurss kujuneb maailmaturgudel. Tavalistes majandustsüklites sellised valuutad nõrgenevad, kuni nende väärtus hakkab positiivselt mõjutama kodumaiste ettevõtete konkurentsivõimet ja elavdab eksporti. Praeguses üleilmses majanduslanguses ei näi see teooria aga paika pidavat.

Teise teooria kohaselt mõjutab käibeloleva raha hulga suurendamine nii inflatsiooni kui ka raha väärtust maailmaturul. Seepärast on eriti USA läinud just seda teed. Saame näha, kui hästi see teooria toimib, kuna see mõjutab ka muid valuutasid. Nii on Briti nael otsuse tulemusel euro suhtes odavnenud 5 protsenti.

Oluline tegija on Hiina RMB, mis on järginud dollari kurssi nagu koer isandat. Hiina valuuta on juba praegu liiga kallis: Hiina eksport langes mullu novembris 9 protsenti, detsembris 11, jaanuaris (Hiina uus aasta) 29 ning veebruaris 25 protsenti. Selge trend, mis käib ühte sammu üleilmse arenguga.

Väga raske on kindel olla, et uute ELi maade euroga seotud valuutad on puutumatud. Valitsused vannuvad, et devalveerimist ei tule, kuid surve võib osutuda liiga suureks.

Kuna laenud on neis maades eurodes, siis viiks devalvatsioon katastroofini. Alternatiiv on aga ekspordi kokkukuivamine.

Selline olukord on maailma majanduses enneolematu ja vajab uuenduslikke lahendusi.

Suurte abipakettide asemel võiks kaaluda võimalust, et Euroopa Keskpank ostab ära nende riikide laenud ning riigid liidetakse euroga eraldi leppe alusel. Praegu ei saa eurotsooni laiendada samadel tingimustel mis varem, samas välja jäädes on nad risk kogu ELile.