Ansip ajab riigi pankrotti

Reformierakonnal on salaplaan majanduskriisist väljumiseks. Euroopa Investeerimispangalt (EIB) laenatav 8,6 miljardit krooni on valitsuse plaanide kohaselt kavas viie aasta jooksul kulutada suurte infrastruktuuriobjektide ehituse rahastamiseks.

Infrastruktuuriprojektide rahastamine on vajalik, kuid kahjuks teeb peaminister Andrus Ansipi valitsus seda valel viisil ja Eesti riigi jätkusuutlikkust ohtu seades.

Eesti riigieelarve lõputu kärpimine ei ole taganud seda, et Eesti riigil oleks tasakaalus eelarve ja meid ei ähvardaks täiendavad kärped.

Kui riigil puuduvad tulud, siis ei suuda riik ju laenu teenindada. Infrastruktuuriobjektidesse investeeritav 8,6 miljardist kroonist laekuks riigile maksudena tagasi ainult osa, mis ei suuda teenindada kogu laenukoormat. Samuti ei ole investeering infrastruktuuri selline, mis hakkab iga-aastaselt otsest maksutulu tootma.

Veelgi hullemaks muutub olukord, kui leiab aset Eesti krooni devalveerimine. Andrus Ansip võib küll rikkis plaadi kombel korrata, et devalveerimist ei tule, kuid tegelikult ei paista tal ju olevat ka alternatiive.

Võtmepäev on 18. oktoober. Ansipi positiivne stsenaarium on devalveerida kohe pärast kohalike omavalitsuste valimisi.

Kuna EIB laen võetakse eurodes, siis krooni devalveerimise korral tuleb põhisummana tagasi maksta mitte 8,6 miljardit krooni, vaid näiteks 10 või 12 miljardit krooni. Valitsuse laenuvõtmise kava võib lõppeda katastroofiga.

Kasvavad maksulaekumised saavad tulla süsteemsest ekspordi arendamisele suunatud majanduspoliitikast, kuid sellist poliitikat koalitsioonil praegu ei ole. Paljureklaamitud eksportivate ettevõtjate toetamise pakett on takerdunud Rein Langi ja Juhan Partsi vastuolude taha ning on ebapiisav. Ettevõtjadki on rõhutanud, et enne on kriis möödas, kui riigi tugi ettevõtjateni jõuab.

Reformierakonna juhitav koalitsioon on praegu SMS-laenajaga võrreldavas tupikseisus - pole raha ega väljavaadet seda teenida, samas tuleb kulusid kanda ja edasi elada.

Samas võib Reformierakond ka riigi tekkivat pankrotti lausa planeerida, sest tõenäoliselt jõuab Eesti riik pankrotiseisu alles siis, kui Reformierakonda enam valitsuses ei ole.

Seega on kaks võimalikku Reformierakonna tegevusvarianti, mis puudutab EIB laenu võtmist ja Eesti jõudmist pankrotiseisu. Esimene variant: reformierakondlik koalitsioon pole pädev hindama, millise olukorra nad 8,6 miljardi kroonise laenu võtmise, devalveerimise ja puuduva majanduspoliitikaga Eesti riigis tekitavad.

Nad elavad üks päev korraga ja kulutavad oma energiat võimul püsimiseks. See seletaks ka Andrus Ansipi vastuolulisi seisukohti majandusküsimustes.

Teise variandi kohaselt prognoosivad reformierakondlased Eesti riigi pankroti saabumist, kuid loodavad selle sündmuse ajastada hetkele, kui nemad võimul ei ole.

Enne võimult minekut pumpavad nad Eesti majandusse hulga laenuraha ja näitavad ennast heategijatena. Pankrot saabuks kellegi teise juhtimise all, mis võimaldaks Reformierakonnal hiljem uue päästjana valitsusse minna. Igal juhul elegantne skeem Reformierakonna populaarsuse päästmiseks.

Andrus Ansip on oma taustalt pankrotihaldur ja maksejõuetuse saabumist haistab ta kilomeetrite taha. Seega on tema mõistes vajalik saavutada puhastav pankrotimenetlus, et siis jälle puhtalt lehelt alustada. Eesti rahvale ei tähendaks selline skeem aga head.