"Rootsi on täis odavat saematerjali, mida saadetakse kõigisse Põhjamaadesse, Euroopasse ja Aafrikasse ning juba on see ka meie turule tulnud. Tänu sellele on ka Saksa turul hinnad allpool meie praegust turuhinda," ennustab ASi Puukeskuse tegevdirektor Atso Matsalu siinse saematerjali hinna edasist langemist. Seni on hinnad langenud 30-35%.
Kohalikus saeraamis tema kinnitusel palki jagub ja pole veel keegi kurtnud, et tooret ei ole. Pigem leiduks vaid kliente, kellele seda kõike pakkuda…
Samas on Soome saematerjal veel samas hinnas, mis Eestiski. Näiteks höövlipuidu ning voodrilaudade hinnad on langenud umbkaudu 25%, liimpuit aga 11%.
Kurioosumina viitas Matsalu tõigale, et kogu treileri koorma puhul osutub Saksamaalt toodud liimpuit kohalikust odavamaks - tuhat krooni kuupmeetri kohta.
Siiski liimpuittalasid üksikult ostes jääb importvariant siinsele eratarbijale ikkagi kalliks.
Eesti Metsatööstuse Liidu asedirektori ning Puuinfo projektijuhi Märt Riistopi sõnul ei julge praegu keegi ennustada, mida turg edasi teeb. "Enamasti arvatakse, et saematerjali hinnalangus jätkub, aga kui palju ja kui kaua, seda ei tea. Üldiselt loodetakse paranemisele 2010. aastal, ent on ka suuremaid pessimiste," arutleb ta.
Riistopi seletusel on praegu raske öelda, mida tuleks teha, kuna nõudlus on madal nii sise- kui ka välisturul. Samas pärsib eksporti ka suurte sihtriikide Inglismaa ja Rootsi valuutade kursilangus.
Et Eestit ei loeta eurotsooni kuuluvaks, siis sellest ka vähene usaldus rahaturgudel, kuid samas kannatame tugeva euro tõttu.
Puumerkki ASi tegevjuhi Raivo Olgo sõnul on hinnad langenud keskmiselt umbes 30%, aga see sõltub väga paljuski ka toote eripärast ja kvaliteedist.
"Mida väiksem on toote lisaväärtus, seda suurem on olnud ka langus hinnas," lisab ta.
Saematerjali saadavusega Olgo sõnul praegu veel probleeme ei ole. "Ennustan siiski, et poole aasta pärast võib olukord ka muutuda, kuna saetööstused Põhjamaades ja osaliselt ka Kesk-Euroopas on kavandamas oma tootmismahtude lisakärpeid ning Venemaal vaevleb suur osa saetööstusi käibekapitali probleemidega ja raha napib toorme ostmiseks," seletab ta.
"Võttes arvesse, et suur osa metsomanikke on lükanud edasi ka raietööd, viib see kõik olukorrani, et Baltimaade saeveskid muutuvad välisturgudel konkurentsivõimeliseks, võttes üle Põhjamaade mahte, ning kuna palki on ühel hetkel piiratud koguses, tõusevad saematerjalide hinnad ka koduturgudel või siis vähemalt võrdsustuvad hindadega mujal Euroopas," ütleb ta.
Saekaatrite väljavaated sõltuvad aga Olgo arvates sellest, mida teevad metsatööstused Põhjamaades ja Kesk-Euroopas ning kas suudetakse siseneda uutele turgudele.
"Liimpuidu ja muude saematerjalide sissevoolu teistest maadest ma eriti ei kardaks, kuna muutub järjest olulisemaks muutub transpordi osakaal ning märgatavalt muutunud transpordi bilansi tõttu on veokulu oluliselt suurem," märgib ta.
"Mõningate toodete juures võib see olla isegi võimalik, nagu näiteks suurema lisaväärtusega järelvääristatud tooted, aga kindlasti ei suuda üksi tootja Euroopas võtta üle siinset turgu, vaid pigem jäävad kogused väheolulisteks ning üldjuhul on tegemist ühekordsete soodsate ostudega välistarnijalt, kellel on hetkelised käibevahendite probleemid ja selle tasakaalustamiseks müüakse odava hinnaga midagi laost," sõnab ta.
Olgo arvab, et järgmised kuus kuud saavad olema väga olulised kogu Eesti metsatööstusele, et näidata oma konkurentsivõimet muutunud majandusruumis.
"Samal ajal saab kindlasti selgemaks ka see, kas ja kui palju meid vajatakse Euroopa, Aasia ja Lähis-Ida turgudel," leiab ta. "Kui meie metsatööstused edu ei saavuta, siis ka hinnad koduturul ei tõuse, kui see aga saab tõeks, siis on ka puitmaterjalide hinnad jälle tõusuteel."
Hinnad on Olgo sõnul tagasi aastas 2005-2006. aastas, aga töötasud pole sinna veel tagasi jõudnud.
"Loodame, et ei jõuagi," ütleb ta. Puumarket ASi puidu ostujuhi Urmas Liivaku sõnul on eri toodete allahindlused samuti erinevad.
"Küll on aga Puumarket võrreldes buumiajaga langetanud hindu 30-40%," ütleb ta. "Selle aasta väljavaated saematerjalide tarnijatele ehk saekaatritele on kindlasti kevad, kus ellu jäävad vaid tugevad, kes suudavad mõnda aega tööd teha nullkasumiga."
Liivak räägib, et saematerjali hinnad sõltuvad sellest, kas on tegemist kuivatatud või kuivatamata materjaliga ning millise kvaliteediga ja millistes mahtudes soovitakse osta.
"Laosolevaid tooteid tuleb hetke turusituatsioonis tihti müüa ka alla omahinna," lisab ta.
Millised peaksid olema puiduturu väljavaated 2009. aastal, on Liivaku arvates võimatu ennustada.
"Kui majandus tõuseb fööniksina tuhast, siis kindlasti läheb hästi ka puiduturul," usub ta ning märgib, et Eesti saematerjal pole tõenäoliselt kallim kui Põhjamaades. "Eesti puiduturg on nii väike, et siinsed hinnad sõltuvad maailmaturu hindadest," on Liivak veendunud. "Saksamaal toodetava odava liimpuiduga puudub kokkupuude ning seepärast ei oska kommenteerida ega öelda, kas see pakub konkurentsi. Samas on aga transport Saksamaalt piisavalt kallis, et hoida sarnast hinda Eesti toodetega."
Nii hull Eesti Metsatööstuse Liidu asedirektori ning Puuinfo projektijuhi Märt Riistopi arvates asi siiski ei ole, et ilusaid palke ahju aetaks.
Võrus kõlanud vihjet kuuemeetriste palkide pelletitoormeks hakkimiseks on üksnes erand. "Kuuemeetrist palki ei saa paljud saeveskid pikkuse tõttu saagida, nii et tegemist on raiuja lollusega," leiab ta.
Raiemahtu piirab Riistopi sõnul kõige rohkem madal nõudlus paberipuidu järele. "Küttepuidu hind on suhteliselt stabiilne, ehkki ka langenud," tõdeb Riistop. "Eriti suurt edaspidist langust siiski ei prognoosiks, sest erametsaomanike aktiivsus on väike ja küttepuitu on tõenäoliselt võimalik ka eksportida. Puidu kasutamine energiaks on doteeritud tegevus ega allu täielikult turuloogikale."
Puumerkki ASi tegevjuhi Raivo Olgo sõnul ei puuduta saematerjali hinnamuutused küttepuid.
Puumarket ASi puidu ostujuht Urmas Liivaku kinnitusel on paberipuu hind väga palju langenud. Küttepuu hinnad on langenud umbes 20%, rohkem pole ka enam kusagile langeda. "Kriitiline hinnapiir, alla mille ei tasu enam metsast puid välja tuua, on asjatundjate sõnul juba päris lähedal," nendib ta.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”