Rootsi rahandusminister Anders Borg ei
kavanda Rootsi majanduse ergutamiseks riigi poolt täiendavat rahasüsti, ehkki
prognoosid on järjest süngemad.
Üks kaalukamaid vastuargumente on, et Rootsi vajab tugevat puhvrit Balti riikides puhkeda võiva pangandus- ja finantskriisi puhuks, kirjutab täna Rootsi majandusleht Dagens Industri.
„Ma ei usu, et oleme seal (Balti riikides) juba (languse) lõppu näinud,“ ütles Borg.
Balti riikide majandused on tasakaalust väga väljas, mis mõjutab otseselt Rootsi panku. Rootsi riik peab olema valmis tegutsema, kui selleks peaks vajadus tekkima. „Meil on vaja ressursse tekkida võivate olukorda lahendamiseks, mida me praegu veel ette näha ei oska,“ ütles Borg. „Balti riikide finantsolukord on väga ebastabiilne. Ma ei taha spekuleerida, mis võib juhtuda, kuid minu ülesanne on vastutada, et me vajadusel suudame tegutseda,“ jätkas ta.
Samal ajal on Rootsi enda majanduse väljavaated järjest süngemad. Rootsi rahandusministeeriumi värske prognoos järgi kahaneb Rootsi SKP tänavu 4,2% ning kolme aastaga kaob majanduses 320 000 töökohta. Mingeid erakorralise meetmeid riik aga majanduse toetamiseks praegu ei plaani.
„Me ei või praeguses olukorras riigi rahalise seisuga riskida. Me peame oleme ettevaatlikud, põhjalikud, konservatiivsed ja vastutustundlikud,“ ütles Borg.
Risk on ka selles, et kui riigi finantsid liiga korrast ära lähevad, hakkavad inimesed tarbimise asemel ise omale mustadeks päevadeks varusid looma.
Näiliselt võib jääda mulje, et Rootsi riik toetab oma majandust vähem kui USA või Suurbritannia. OECD hinnangul on aga Rootsi valitsus oma majandust USAst enamgi toetanud – seda niinimetatud automaatsete stabilisaatorite kaudu. See tähendab, et kui majandusel hakkab halvemini minema, vähenevad automaatselt riigi maksutulud, samas kui toetused majapidamistele kasvavad – nõudmata selleks eraldi poliitilist otsust. USAs ei ole sellist sotsiaalkindlustussüsteemi, mistõttu valitsus peab majanduse toetamiseks eelarvest eraldi suured summad eraldama, kirjutas DI.
Seotud lood
SEB ootab Eestis tänavu 12protsendilist
majanduslangust ja 0,7% suurust inflatsiooni, ütles panga majandusanalüütik
Ruta Eier.
Rootsi rahandusminister Anders Borg esitas
eile nn kevadeelarve eelnõu, kus põhifookus oli võitlusel kiiresti kasvava
tööpuuduse vastu.
Rootsi valitsuse ja keskpanga jõupingutused
ei suuda korvata Rootsi eksporditurgude ärakukkumise negatiivset mõju, mistõttu
tänavu võib Rootsi SKP kahaneda ligi 4% ning tööpuudus 2010. aastaks juba 11%
piiri noolida.
Rootsi välisministri Carl Bildti kinnitusel
on Rootsi riigil olemas plaan, millega saab vajadusel kahjumisse sattunud SEB
ning Swedbanki tõsiste finantsprobleemide tekkimise korral aidata.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.