OMX Baltic0,33%270,76
OMX Riga−0,48%881,75
OMX Tallinn0,53%1 739,37
OMX Vilnius−0,04%1 043,95
S&P 500−1,32%5 870,62
DOW 30−0,7%43 444,99
Nasdaq −2,24%18 680,12
FTSE 100−0,09%8 063,61
Nikkei 2250,28%38 642,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%105,32

OMX Baltic0,33%270,76
OMX Riga−0,48%881,75
OMX Tallinn0,53%1 739,37
OMX Vilnius−0,04%1 043,95
S&P 500−1,32%5 870,62
DOW 30−0,7%43 444,99
Nasdaq −2,24%18 680,12
FTSE 100−0,09%8 063,61
Nikkei 2250,28%38 642,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%105,32

03.04.09, 08:11

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lipstok: meie kapitaliseeritus pole võrreldes teiste keskpankadega suur

Eesti Panga praegune kapitaliseeritus suhtena SKPsse on üldiselt kooskõlas euroala liikmesriikide keskmise näitajaga, ütles Eesti Panga president Andres Lipstok.

Piret Reiljanajakirjanik

Järgneb intervjuu Andres Lipstokiga.

Pärast euroga liitumist ei ole Eesti Pangal enam kohustust tagada käibivat sularaha. Teil on praegu ilma kommertspankade osata reserve 19 mld krooni, sellest 11 mld käibiva sularaha katteks. Mis peaks saama euroga liitumise järel oluliselt suurenevast EP kohustustevabast reservist?

Eurosüsteem toimib detsentraliseeritult. Kogu käibel olev euro sularaha on jaotatud euroala riiklike keskpankade vahel. See on nende keskpankade bilansis kohustuste poolel. Lisaks on bilansis kohustuseks kommertspankade poolt keskpangas hoitav kontoraha.

Sarnaselt iga teise organisatsiooniga peab ka keskpangal bilansis olema varasid sama palju kui kohustusi. Seega ei vasta tõele teie väide, justkui kaoks sularaha tagamise kohustus - sularaha tagamise kohustus jääb.

Kohustustevaba reserv on sisuliselt keskpanga kapital. Võrreldes teiste euroala keskpankade kapitaliga ei ole Eesti Panga kapital suur.

Kui suur peaks olema Eesti Panga reserv pärast euroga liitumist koos Euroopa Keskpanga nõutava osaga?

Eesti Panga kasumijaotuse strateegia kohaselt säilitab Eesti Pank kuni europiirkonnaga liitumiseni kohustustevabade reservide suhte SKPsse üle 2 protsendi ning M2 ehk ringluses oleva raha ja kõikide hoiuste suhte SKPsse üle 5 protsendi taseme.

Eesti Panga praegune kapitaliseeritus suhtena SKPsse on üldiselt kooskõlas euroala liikmesriikide keskmise näitajaga.

Millises suurusjärgus on Euroopa Keskpanga nõutav panus, mis kujuneb meie rahvaarvu ja SKP suhtena ELi omadesse?

Euroopa Keskpanga käsutusse antavate Eesti Panga välisreservide maht on jätkuvalt samas suurusjärgus.

Euroga liitudes kuivab kokku ka keskpanga hallatav kommertspankade kohustuslik reserv - praeguselt 15 protsendilt 2 protsendile. Kuivõrd elavdab selline muudatus kohalikku laenuturgu? Kas keskpank on kaalunud seda määra juba enne eurotsooniga liitumist uuesti allapoole tuua?

Eesti Pank saab kommertspankade kohustusliku reservi taseme muutmist kaaluda siis, kui on paigas eurole ülemineku tähtaeg.

Laenuturu elavnemist kohustusliku reservi taseme muutmisel, eraldi võetuna, on raske täpselt hinnata.

Kuidas ennetada, et ressursi vabanedes ei viiks emapangad lisanduvat raha lihtsalt Eestist ära? Milliseid teisi ohte näete kommertspankade kohustusliku reservi seitsmekordses vähenemises?

Tegemist on kommertspankade otsustusõigusega, kuidas vabanevat ressurssi kasutada. Eesti pangandussüsteem ei kannata praegu likviidsusnappuse käes.

Kas pankade kapitali adekvaatsuse norme oleks praegu vaja vähendada, et sealt vabaneva ressursiga laenuturgu hoogustada?

Eesti Panga hinnangul on kapitali adekvaatsuse normid praegu piisavad.

Lipstok: meie kapitaliseeritus pole võrreldes teiste keskpankadega suur

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised