Swedbanki täna avaldatud kvartalitulemustes
ehmatasid analüütikuid enim laenukahjumite (reservide) numbrid, mis olid
oodatust oluliselt halvemad, kuid teisalt ei tohiks olla üllatav, et panga uus
juht Michael Wolf kevadise suurpuhastuse ette võtab.
Nii kommenteeris uudisteagentuurile Direkt Keefe, Bruyette Woods analüütik Henrik Schmidt. „See on ta esimene kvartal ja selge on, et ta on pisut rohkem ette võtnud kui otseselt tarvis,“ ütles Schmidt, viidates Ukrainas ostetud pangaga seoses enam kui miljardi Rootsi krooni mahakandmisele ning miljardite reserveerimist võimalike laenukahjumite katteks.
„Teisalt on väljavaade väga negatiivne. Ta ütleb, et tegemist on kõigi aegade raskeimate väljakutsega, mis iseenesest ei ole eriti üllatav,“ lisas ta.
„Börsile on see nagu äratuskell. Aktsia on tõusnud 140% viimase kuue nädalaga samal ajal kui makromajanduse olukord on halvenenud. Vahepeal näis, et turud jätsid Balti riigid ja Ukraina juba täiesti tähelepanuta. Mõlemad on kärpinud SKP prognoose ning Läti ei saa IMFist raha kätte,“ ütles Schmidt. „Reaalsus on end turule jälle meelde tuletanud,“ lisas ta.
„Nii suuri laenukahjumeid oleksime oodanud alles hilisemates kvartalites. Et nii suured numbrid tulevad juba esimese kvartalis, on murettekitav,“ ütles Erik Penser Banki pangandusanalüütik Thomas Ullman di.se-le. „Võib-olla alustab Wolf nii radikaalsete meetmetega selleks, et edaspidi oleks võimalus paremate uudistega välja tulla,“ ütles Ullman.
Sama meelt on Chevreux analüütik Rodney Alfvén. „See on uue juhi esimene raport ning sellistel puhkudel on tavaks skeletid kapist välja rookida,“ ütles ta agentuurile TT. Alfvén usub, et edaspidi pöörab Swedbank rohkem tähelepanu Rootsi turule. „Ma usun, et me näeme edaspidi panustamist rohkem Rootsi turule, sest see on ikkagi koduturg,“ ütles ta.
Täna analüütikutele antud telefonikonverentsil ütles Michael Wolf, et ees on rasked ajad, mis nõuavad suuri strukturaalseid muutusi. Need on juba alanud, sealhulgas loob Swedbank Balti riikides ja Ukrainas laenude päästmiseks eraldi üksuse ning tugevdab riskide kontrollimist kogu kontsernis.
„Meie fookus on praegu sellel, et kindlustada laenude kvaliteet ning tulu teenimise võime,“ ütles Wolf. „Oleme protsessid käima lükanud, et olla tulevikuks hästi valmis,“ lisas ta.
Samuti kärbib pank oma ambitsioone Ida-Euroopas, kuid mingeid plaane Balti riikidest lahkuda ei ole. „Balti riigid on oluline osa meie koduturust,“ kordas Wolf.
Seotud lood
Esimeses kvartalis kahanesid Swedbanki
Eesti üksuse tulud võrreldes aastataguse ajaga 16% ning tegevuskulud 13%.
Esimeses kvartalis teenis Swedbank Eesti üksus 19 miljonit eurot ehk ligi 300
miljonit Eesti krooni kahjumit.
Ma ei taha öelda, et võlgnevuste arv on
kahanenud, kuid selle kasv on rahunenud, ka konjunktuuriinstituudi
usaldusindeks näitas aprillis paranemist, sõnas Swedbank Eesti juht Priit
Perens.
Swedbanki kontserni laenukahjumid kasvavad
ning täna avaldatud esimese kvartali tulemuseks on 3,4 miljardi Rootsi krooni
suurune kahjum (mullu samal ajal oli kasum 2,9 miljardit Rootsi krooni).
Esimeses kvartalis 19 miljonit eurot kahju
saanud Swedbank Eesti üksus teatas täna, et loomisel on Baltimaade-ülene
üksus eritähelepanu vajavate klientide ja projektide teenindamiseks.
Rail Balticu Ülemiste terminali ehitustööd käivad: mitmed töövõtjad on juba kaasatud ja õige pea kuulutatakse välja veel neli hanget. Peagi alustatakse jalakäijate rõõmuks ka T1st Ülemiste Keskuseni viiva tunneli ehitamisega.