Esimeses kvartalis kahanesid Swedbanki
Eesti üksuse tulud võrreldes aastataguse ajaga 16% ning tegevuskulud 13%.
Esimeses kvartalis teenis Swedbank Eesti üksus 19 miljonit eurot ehk ligi 300
miljonit Eesti krooni kahjumit.
Tulude vähenemist põhjendas pank Euroopa rahaturu intressimäära Euribori kiire langemisega, seisis pressiteates. Swedbanki Eesti üksuse laenukahjud olid tulenevalt makseraskustesse sattunud klientide arvu kasvust esimeses kvartalis 7 miljonit eurot (üle 109 miljoni Eesti krooni), lisaks suunas pank täiendavad 61 miljonit eurot (üle 954 miljoni Eesti krooni) võimalike laenukahjude reservi.
Võrreldes 2008. aasta lõpuga kahanes Eesti üksuse neto laenuportfell 3% võrra ning hoiused püsisid stabiilsel tasemel (langus 0,8%), aastaga on neto laenuportfell vähenenud 2% võrra ja hoiused 9% võrra.
”Märts lõpu seisuga oli laenuportfellis 4,1% selliseid laene, mille tagasimaksed on hilinenud üle 60 päeva. Laenuvõlgnevuste senisest kiirem kasv kogu turul andis tunda just märtsis ja see avaldas oma mõju kvartali tulemustele,” kommenteeris Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens laenuportfelli olukorda.
Panga teise kvartali majandustulemused avaldatakse 17. juulil 2009.
Seotud lood
Swedbanki täna avaldatud kvartalitulemustes
ehmatasid analüütikuid enim laenukahjumite (reservide) numbrid, mis olid
oodatust oluliselt halvemad, kuid teisalt ei tohiks olla üllatav, et panga uus
juht Michael Wolf kevadise suurpuhastuse ette võtab.
Ma ei taha öelda, et võlgnevuste arv on
kahanenud, kuid selle kasv on rahunenud, ka konjunktuuriinstituudi
usaldusindeks näitas aprillis paranemist, sõnas Swedbank Eesti juht Priit
Perens.
Swedbanki kontserni laenukahjumid kasvavad
ning täna avaldatud esimese kvartali tulemuseks on 3,4 miljardi Rootsi krooni
suurune kahjum (mullu samal ajal oli kasum 2,9 miljardit Rootsi krooni).
Krediidipank teenis aasta esimese kolme
kuuga 15,6 miljonit krooni kahjumit, mullu samal ajal saadi 19,6 miljonit
kasumit.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.