Esimeses kvartalis ligi 300 miljonit krooni
kahjumit teeninud Swedbanki Eesti üksuse kahjum kasvas teises kvartalis 372
miljoni kroonini, teatas ettevõte.
Nagu eelmiseski kvartalis, avaldas ka II kvartalis panga tulemustele mõju majanduskeskkonna üldine halvenemine - Swedbanki Eesti üksuse kvartalikahjumiks kujunes 372 miljonit krooni. Tegevuskasumit teenis Eesti üksus 717 miljonit krooni ning 1,082 miljardit krooni moodustasid eraldised võimalike laenukahjumite katteks.
Eesti üksuse tulud vähenesid II kvartalis 3,7% võrra 1,185 miljardi kroonini ja tegevuskulud 2,1% 468 miljoni kroonini. Pank on suutnud hoida kulu-tulu suhte jätkuvalt alla 40%. Hoiused kasvasid kvartali jooksul 0,3% võrra, laenuportfell vähenes 1,9% võrra.
”Tänast majandussituatsiooni arvestades on panga II kvartali tulemused ootuspärased,” kinnitas Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens. Ta lisas, et tänavuse esimese poolaasta kahjum moodustab vähem kui neljandiku eduka eelmise aasta jooksul teenitud kasumist.
Praeguses keskkonnas on panga tulemuste peamised mõjutajad varade kvaliteet ja laenukahjumid. Swedbanki Eesti üksus suurendas 984 miljoni krooni võrra reservi võimalike laenukahjumite katteks, kandis maha laene 105 miljoni krooni ulatuses ja sai tagasi varem mahakantud laene 7 miljoni krooni ulatuses. ”Võlgnevuses laenude kasv II kvartalis vastas prognoosile ning me näeme, et selliste laenude kasvutempo hakkab aasta teises pooles tõenäoliselt pidurduma,” rääkis Perens.
Nõudlus uute laenude järele püsib Eestis jätkuvalt madal. Praegusest majanduskeskkonnast tulenevalt on panga krediidipoliitika ja laenutingimused varasemast konservatiivsemad ning uusi laene antakse välja elujõulistele äriprojektidele ning kõrge maksevõimega eraklientidele.
”Kuna Baltikumi majandusi peetakse praegu kõrge riskitasemega piirkonnaks, on rahvusvahelistelt turgudelt sisselaenatava raha hind panga jaoks muutunud märgatavalt kõrgemaks kui mõned aastat tagasi,” rääkis Perens. Sellest lähtuvalt on tõusnud laenude intressitase ka klientide jaoks.
Perens lisas, et panga prognooside kohaselt jääb finantsvõimenduse kasutamine ettevõtete poolt ka järgnevates kvartalites väga väheseks. Kõige suurem on langus seni olnud kinnisvara-, ehitus-, transpordi- ja hotellisektoris.
Võrreldes tegevusmahu tippajaga 2008. aasta alguses ehk viimase pooleteise aasta jooksul on töötajate arv Eesti üksuses vähenenud 18% võrra ning kontorite arv 21 võrra. Juuni lõpu seisuga on Swedbankil Eestis 73 pangakontorit.
Swedbanki 2009. aasta III kvartali tulemused avalikustab pank 21. oktoobril.
Seotud lood
Reitinguagentuur Moody's teatas täna, et
võttis Swedbank Eesti reitingu vaatluse alla võimalikuks langetamiseks.
Esimeses kvartalis kahanesid Swedbanki
Eesti üksuse tulud võrreldes aastataguse ajaga 16% ning tegevuskulud 13%.
Esimeses kvartalis teenis Swedbank Eesti üksus 19 miljonit eurot ehk ligi 300
miljonit Eesti krooni kahjumit.
"Et Swedbank on kahjumis, on üsna loomulik,
sest riskid, mis headel aegadel võeti ilma piisavate puhvriteta, annavad
tagasilööke,“ kommenteeris pangandusprofessor Mart Sõrg lühidalt.
Swedbank peatab uute fikseeritud määraga
laenulepingute sõlmimise ning soovitab klientidel praegusel rekordmadalate
intressimäärade ajal võtta ujuva intressimääraga laenu.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.