Narva tubaka- ja alkoholikaupmees Aleksei
Malkov rääkis Äripäevale, et töötuks jäänud piiriäärsed elanikud teenivad
sigarettide veost ja edasimüügist rohkem raha kui uuelt ametlikult töökohalt
loota oleks.
Seetõttu kasvab halli passiga sigaretituristide arv plahvatuslikult, ulatudes juba 11 000 inimeseni päevas. Samas tempos väheneb tubakaaktsiisi laekumine ning süveneb miinus niigi kõhnuvas riigieelarves.
"Enamasti ostetakse edasimüügiks. Päeva jooksul ületab piiri 11 000 inimest, see tähendab 11 000 plokki sigarette ja 11 000 liitrit kanget alkoholi. Lisaks salasigaretid ja -alkohol, mida tuuakse üle lubatud normi. Kõige odavamaid hindu arvestades kaotab riik aktsiisimaksudena 2 miljonit krooni päevas," rääkis Malkov olukorrast piirilinnas.
Kaupmees ütles, et tema poes ostetakse sigarette aasta tagusega võrreldes poole vähem. Kolme aasta taguse ajaga võrreldes on aga müük vähenenud 90%. Siis müüs Malkov 200-300 plokki sigarette päevas, praegu müüb 10-15 plokki päevas.
Müügi drastilise kukkumise põhjuseks on fakt, et peale mulluseid tubakaaktsiisi tõuse erinevad sigarettide hinnad siin ja sealpool piiri kuni kümme korda. Sarnane on olukord ka kange alkoholiga. "Kanget alkoholi ei saa enam üldse müüa, ma ei suuda Venemaalt toodavaga konkureerida," sõnas Malkov.
"Kasulik on mitte töötada, vaid käia kogu aeg üle piiri, sest nii teenib rohkem kui ametlikult tööl käies. Ühe sigaretiploki eest maksab kokkuostja kuni 100 krooni. Nii teenib inimene vähemalt 150-200 krooni päevas," lausus Malkov. Mees märkis, et üle piiri saab tema teada käia vaid korra päevas, ent julgemad mehed-naised toovad ühe sigaretiploki asemel korraga kaasa kuus plokki.
"Mõned suudavad üle piiri tuua kuus plokki sigarette. Kontrollitakse valikuliselt ja selleks, et kontrollida, peab olema mingi alus. Igaüht ei saa kõrvalruumi kontrollimiseks viia," ütles Malkov.
Töötus ja üle piiri käijate hulk kasvab jõudsalt. "Inimesed käivad pidevalt ja isegi öösiti, näiteks kella 4-5 ajal. Sageli seisab piiripunktis 200-300 inimest sabas. Kohtla-Järvelt tuuakse inimesi bussidega, nagu ekskursioonile või nii. Siis nad jätavad bussi Narva ja lähevad silda pidi jalgsi Jaanilinna ning tulevad sealt sigarettide ja alkoholiga tagasi, mille kokkuostjatele edasi müüvad," rääkis kohalik sigaretikaupmees.
Malkov teadis rääkida, et kohalikel kokkuostjal käib iga päev üle piiri 10-15-20 inimest. See on nagu püramiid, kus kohalikud kokkuostjad müüvad sigaretid omakorda edasi.
Vastates küsimusele, kuidas sigaretituristid tuhandetele plokkidele kokkuostjad leiavad, tunnistas Malkov: "Olen näinud ajalehes kuulutust „Kuplju LM krasnogo i mnogo (ostan punast LMi ja palju - toim).“ Olen sellist kuulutust näinud juhuslikult, paar korda."
Sigarettide ja alkoholi kõrval tuuakse Venemaalt n-ö oma tarbeks ka odavaid ravimeid ja kütust, mis samuti kokkuostjaile edasi müüakse.
Malkov kommenteeris: "Kui inimesed käivad niimoodi üle piiri, miks ei saaks seda piiril täiendava maksuga maksustada? See oleks ka riigile kasulik." Kaupmees lisas, et tal on niigi eelarve täitmisega kimpus olevast riigist kahju. Kui sigarettidele piiril täiendav aktsiis lisada, muudaks see oma tarbeks ostetud kauba küll pisut kallimaks, kuid muudaks massilise sigaretiturismi ja edasimüügi mõttetuks.
Seotud lood
Eile valitsuskabinetis maksude tõstmist
arutanud rahandusminister Ivari Padar ütles massilise sigaretiturismi kohta, et
on Narvas toimuvaga kursis, kuid riik ei suuda sellisel moel lokkavat
tubakakaubandust kontrollida.
Ida-Virumaa on salakaubast nii pungil, et
tubaka ja alkoholi maaletoojad kurdavad regiooni vähest huvi legaalse kauba
vastu, rääkis tänasel varimajanduse uuringut tutvustaval pressikonverentsil
peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov.
Rahandusministeeriumis valminud
seadusemuudatuse eelnõu jõustumisel väheneb viis korda Eestisse üle Euroopa
Liidu välispiiri tuua lubatavate sigarettide hulk.
Aasta esimese kolme kuuga konfiskeeris
maksu- ja tolliamet piiripunktides ja sisemaal 40% rohkem salasigarette kui
mullu sama ajaga. Massilist sigaretiturismi võib võrrelda soomlaste
viinaralliga.
Vastutustundetu eelarvepoliitika ja võlgu elamine on saanud USA majandusedu sünonüümiks – fiskaalaasta esimesel kahel kuul (oktoober ja november) kasvas Ühendriikide eelarve puudujääk rekordilise tasemeni.