• OMX Baltic−0,4%270,49
  • OMX Riga0,14%871,89
  • OMX Tallinn−0,5%1 735,82
  • OMX Vilnius−0,01%1 041,01
  • S&P 500−0,07%5 996,86
  • DOW 30−0,52%44 064,04
  • Nasdaq 0,01%19 301,43
  • FTSE 100−1,22%8 025,77
  • Nikkei 225−0,4%39 376,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,94
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,31
  • OMX Baltic−0,4%270,49
  • OMX Riga0,14%871,89
  • OMX Tallinn−0,5%1 735,82
  • OMX Vilnius−0,01%1 041,01
  • S&P 500−0,07%5 996,86
  • DOW 30−0,52%44 064,04
  • Nasdaq 0,01%19 301,43
  • FTSE 100−1,22%8 025,77
  • Nikkei 225−0,4%39 376,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,94
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,31
  • 28.05.09, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toidutootja tõehetk: kas hinnasurvele peetakse vastu

Kõik tahavad tarbijaid oma kauplusesse ostma saada. Lihtsaim viis selleks on hind ja püütakse valida sellised tooted, millega tarbija poodi meelitada.
Kaupmehed on tarbijate surve all. Samas on töötlejad nii tootjate, kaupmeeste kui ka tarbijate surve all. Kaubandus küsib hinda töötlejalt, töötleja tootjalt ja nii ahel pingestubki. Võidab ja ellu jääb see, kel kogutud varude arvel on võimalik veel lisajäreleandmisi (loe: allahindlust) teha ning kel pole kaelas üle jõu käivaid kohustusi.
Iseasi, kui kaua keegi hinnasurvele vastu peab ja kui jätkusuutlik on tegevus pika aja jooksul. Praegu on ilmselgelt n-ö kaupmeeste aeg ja küsitakse hinda. Läbirääkimistes on hind siiski vaid üks osa kokkuleppest. Jäikus või paindumatus või kohati diktaatorlus on omane tõesti mõnele kaubandusketile ning Eestis toodetu osakaal neis seetõttu ka väheneb.
Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel vähenes kodumaise kauba osakaal nii ühikuliselt kui ka rahaliselt. Asemele ilmuvad odavamad tooted sellistest riikidest, kus põllumajandustootjatele makstakse otsetoetusi kümme korda rohkem kui meil. Siit ka selgitus, miks ei osteta kodumaist toorainet - kallis on, kuid lõpphind sõltub toorme hinnast ning töötleja peab suutma kõrgema hinnaga toote ka kaubandusele maha müüa.
Näiteks lätlased müüvad praegu ükskõik kui madala hinnaga ja loodavad majanduskrahhist pääseda. Väidan, et jätkusuutlik selline tegevus ei ole ja krahhist ei päästa. Näiteks Rimi-ketis müüakse Läti piima. Mul küll puuduvad konkreetsed müüginumbrid, kuid sisetunne ütleb, et meie inimene ikka väga ei armasta teiste toodetud piima. Loodan, et ei eksi.
Oluline on toidu kvaliteet ja maitseomadused. Selge, et üliodava hinna juures ei saa pakkuda maitseelamust ega kvaliteeti.
Kui rääkida hinnasõjast, siis võiks mõelda, et ainuke võitja on lõpptarbija. Aga kui selle toote maitseomadused ja väljanägemine on koos hinna kahanemisega halvenenud, siis tegelikult ju võitjat polegi. Ei saa minna üle ainult odavkaubale, sest see ei aita pikas perspektiivis nõudlusele kaasa - kes tahaks poes näha kitsast ja ilmetute pakenditega valikut, mille maitse pole kõige tipuks suurem asi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.11.24, 08:00
Heast palgast enam ei piisa? Mis teeb tööandja ihaldusväärseks?
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele