• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 28.05.09, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toidutootja tõehetk: kas hinnasurvele peetakse vastu

Kõik tahavad tarbijaid oma kauplusesse ostma saada. Lihtsaim viis selleks on hind ja püütakse valida sellised tooted, millega tarbija poodi meelitada.
Kaupmehed on tarbijate surve all. Samas on töötlejad nii tootjate, kaupmeeste kui ka tarbijate surve all. Kaubandus küsib hinda töötlejalt, töötleja tootjalt ja nii ahel pingestubki. Võidab ja ellu jääb see, kel kogutud varude arvel on võimalik veel lisajäreleandmisi (loe: allahindlust) teha ning kel pole kaelas üle jõu käivaid kohustusi.
Iseasi, kui kaua keegi hinnasurvele vastu peab ja kui jätkusuutlik on tegevus pika aja jooksul. Praegu on ilmselgelt n-ö kaupmeeste aeg ja küsitakse hinda. Läbirääkimistes on hind siiski vaid üks osa kokkuleppest. Jäikus või paindumatus või kohati diktaatorlus on omane tõesti mõnele kaubandusketile ning Eestis toodetu osakaal neis seetõttu ka väheneb.
Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel vähenes kodumaise kauba osakaal nii ühikuliselt kui ka rahaliselt. Asemele ilmuvad odavamad tooted sellistest riikidest, kus põllumajandustootjatele makstakse otsetoetusi kümme korda rohkem kui meil. Siit ka selgitus, miks ei osteta kodumaist toorainet - kallis on, kuid lõpphind sõltub toorme hinnast ning töötleja peab suutma kõrgema hinnaga toote ka kaubandusele maha müüa.
Näiteks lätlased müüvad praegu ükskõik kui madala hinnaga ja loodavad majanduskrahhist pääseda. Väidan, et jätkusuutlik selline tegevus ei ole ja krahhist ei päästa. Näiteks Rimi-ketis müüakse Läti piima. Mul küll puuduvad konkreetsed müüginumbrid, kuid sisetunne ütleb, et meie inimene ikka väga ei armasta teiste toodetud piima. Loodan, et ei eksi.
Oluline on toidu kvaliteet ja maitseomadused. Selge, et üliodava hinna juures ei saa pakkuda maitseelamust ega kvaliteeti.
Kui rääkida hinnasõjast, siis võiks mõelda, et ainuke võitja on lõpptarbija. Aga kui selle toote maitseomadused ja väljanägemine on koos hinna kahanemisega halvenenud, siis tegelikult ju võitjat polegi. Ei saa minna üle ainult odavkaubale, sest see ei aita pikas perspektiivis nõudlusele kaasa - kes tahaks poes näha kitsast ja ilmetute pakenditega valikut, mille maitse pole kõige tipuks suurem asi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele