Kas rootslased ostsid miljardite eest
lubaduse, et krooni ei devalveerita või ähvardasid eestlased hoopis riigistada
rootslastele kuuluvad pangad?
Neile küsimustele püüab vastata tänane Eesti Ekspress, võttes aluseks kokkuleppe, millele kirjutasid paar nädalat tagasi alla Eesti Panga president Andres Lipstok ja Rootsi keskpank.
Lepingu kohaselt annavad rootslased meile kuni kümme miljardit Rootsi krooni ehk 14 miljardit Eesti krooni, samas tehingu üksikasju, muuhulgas lepingu kestust, osapooled ei avalda.
Ühe teooria järgi on tegemist Molotovi-Ribbentropi pakti stiilis salakokkuleppega, mille kohaselt ostsid rootslased oma kommertspankade päästmiseks kümne miljardi Rootsi krooni eest lubaduse, et Eesti ei devalveeri krooni.
Teine teooria kohaselt ähvardasid aga eestlased, et kui rootslased ei teata turgude ja rahva rahustamiseks avalikult, et tulevad meile häda korral oma miljarditega appi, siis võivad eestlased raskuste korral Swedbanki ja SEBi siinsed harud riigistada ning need mõnele konkurendile muust riigist maha müüa.
Seotud lood
Eile teatas Rootsi keskpank, et võtab oma
valuutareservi täiendamiseks laenu 100 miljardi Rootsi krooni suuruses
summas.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.