Kas rootslased ostsid miljardite eest
lubaduse, et krooni ei devalveerita või ähvardasid eestlased hoopis riigistada
rootslastele kuuluvad pangad?
Neile küsimustele püüab vastata tänane Eesti Ekspress, võttes aluseks kokkuleppe, millele kirjutasid paar nädalat tagasi alla Eesti Panga president Andres Lipstok ja Rootsi keskpank.
Lepingu kohaselt annavad rootslased meile kuni kümme miljardit Rootsi krooni ehk 14 miljardit Eesti krooni, samas tehingu üksikasju, muuhulgas lepingu kestust, osapooled ei avalda.
Ühe teooria järgi on tegemist Molotovi-Ribbentropi pakti stiilis salakokkuleppega, mille kohaselt ostsid rootslased oma kommertspankade päästmiseks kümne miljardi Rootsi krooni eest lubaduse, et Eesti ei devalveeri krooni.
Teine teooria kohaselt ähvardasid aga eestlased, et kui rootslased ei teata turgude ja rahva rahustamiseks avalikult, et tulevad meile häda korral oma miljarditega appi, siis võivad eestlased raskuste korral Swedbanki ja SEBi siinsed harud riigistada ning need mõnele konkurendile muust riigist maha müüa.
Seotud lood
Eile teatas Rootsi keskpank, et võtab oma
valuutareservi täiendamiseks laenu 100 miljardi Rootsi krooni suuruses
summas.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.