OMX Baltic−0,4%270,49
OMX Riga0,14%871,89
OMX Tallinn−0,5%1 735,82
OMX Vilnius−0,01%1 041,01
S&P 500−0,07%5 996,86
DOW 30−0,52%44 064,04
Nasdaq 0,01%19 301,43
FTSE 100−1,22%8 025,77
Nikkei 225−0,4%39 376,09
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,94
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,31

OMX Baltic−0,4%270,49
OMX Riga0,14%871,89
OMX Tallinn−0,5%1 735,82
OMX Vilnius−0,01%1 041,01
S&P 500−0,07%5 996,86
DOW 30−0,52%44 064,04
Nasdaq 0,01%19 301,43
FTSE 100−1,22%8 025,77
Nikkei 225−0,4%39 376,09
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,94
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,31

08.07.09, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Üks küsimus: Miks peavad põllumajandustootjad kaupmeest enda röövliks?

Sirje Potisepp

Igivana teema ja ilmselt jääb vaidlusobjektiks alatiseks. Turg määrab hinna. Toote tarneahel on järgmine: tooraine tootja - tooraine töötleja - kaubandus - tarbija.

Oluline osa toote jõudmisel tarbijani on kaubandusel, kus erinevatel kaupadel on erinev juurdehindlus.

Kaupmehed on tarbijate surve all ja peavad pakkuma neile tooteid vastavalt nende tahtele. Samas on töötlejad nii tootjate, kaupmeeste kui ka tarbijate surve all. Kaubandus küsib hinda töötlejalt, töötleja tootjalt ja nii ahel pingestubki. Töötlejad on aga iseenesest suurimad tooraine väärindajad.

Võidab ja ellu jääb see, kel oma kogutud varude arvel on võimalik veel lisajäreleandmisi (loe: lisaallahindlust) teha ning kel pole kaelas üle jõu käivaid kohustusi. Iseasi, kui kaua keegi hinnasurvele vastu peab ja kui jätkusuutlik on tegevus pikas ajas.

Toon lihtsustatud näite.

Ettevõte toodab toote, mille müümisel kaubandusse saab ta vaid toote omahinna (kuid tootja on nõus müüma, sest tema jaoks on vajalik püsida sortimendis ja olla riiulil esindatud). Siis aga juhtub liiniga midagi, vaja on tagavaraosi, kuid raha nende ostmiseks ei ole, sest raha lihtsalt selle toote müügist ei teenita.

Arvestada tuleks tõsiasjaga, et toorpiima tootmisega ei oleks praegu mingit probleemi, kui kõik, mis tööstused või väiketootjad toodavad, suudetaks maha müüa.

Ei huvita tarbijat see, kui suuri või milliseid investeeringuid on teinud esmatootjad oma farmidesse või tehnikasse või töötlejad oma tehastesse.

Tarbija eeldab kvaliteetset toodet (kuid kvaliteetset toodet saab vaid kvaliteetsest toorainest) ja taskukohase (loe: meie sissetulekutele vastava) hinnaga.

Kui eeldame rohkem raha, kui tegelikult turult saada on võimalik, oleme ärilises mõttes üle investeerinud. See risk on kõikidel olemas, ka kaubandusel. Ka nemad teevad investeeringuid oma kauplustesse, et tarbijad neid kauplusi ikka külastada tahavad ja kõik teenindamiseks vajalikud süsteemid töötaksid.

Kas tähtsam on piima tootmine, töötlemine või müük, see jäägu igaühe enda arvestada. Rasketel aegadel peaksid kulutusi koomale tõmbama kõik.

Sirje Potisepp

Seotud lood

Sisuturundus

08.11.24, 08:00

Heast palgast enam ei piisa? Mis teeb tööandja ihaldusväärseks?

Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.