Edu sünnib ikka koostöös ja tegelikult on
lendamine kõigi tartlaste ja lähiregiooni inimeste huvides, põhjendas Tartu
abilinnapea Karin Jaanson, miks linnavalitsus on lennuliinide promomiseks
palunud abi ettevõtjatelt ja omavalitsustelt.
Jaanson võrdles teavituskampaaniat omamoodi kodanikualgatusega. „See on ju meie kõigi huvides,“ rääkis Jaanson. „Lennuliinide avamised sattusid majanduslikult raskesse aega ja seetõttu on eriti oluline iga reisija lennuki pardal, et need lennukid liinidele ikka lendama jääksid.“
Jaanson rõhutas, et kui on nõudlust reiside järele, siis lennufirmad tihendavad ka lennugraafikuid. „Kui Estonian Air käis esimest korda ettevõtjatele oma lennugraafikut tutvustamas, oli palju nurinat graafiku sobivuse osas,“ meenutas Jaanson. „Kui reisijaid on vähe, siis on väga raske koostada graafikuid, mis rahuldaks üheaegselt näiteks nii turiste kui ettevõtjaid. Meie huvides on, et mida rohkem on reisijaid, seda tihedam on lennugraafik ja paremad valikud.“
Tartu linnavalitsus saatis eile ettevõtluse osakonna ettevõtjate meililistis olevale 2200 ettevõtjale palvekirja edastada kõikidele oma olulistele koostööpartneritele nii välis- kui kodumaal kasulikku informatsiooni lennureisi võimalikkuse kohta. Kirjale olid lisatud lingid inglise-, rootsi- ja eestikeelse infokirjaga, mis tutvustavad lennugraafikuid, samuti Tartu ja Tartu lennuvälja vahelise bussimarsruudi graafikut ning taksofirmade kontaktnumbreid ja kilomeetrihindu. Teatavasti avas Air Baltic 3. juulil lennuliini Riia-Tartu-Riia ja AS Estonian Air alustab 24. augustil lendudega marsruudil Tartu-Stockholm-Tartu.
Jaanson ei nõustunud väitega, justkui teeks linnavalitsus lennufirmadele tasuta reklaami. „Me promome sihtkoha atraktiivsust,“ rõhutas Jaanson. „Et inimesed lendaksid Tartusse, peab olema põhjus. Teatud põhjused eksisteerivad iseenesest, aga teatud põhjused tuleb tekitada. Ja just turismivaldkond on see, kus neid põhjuseid tekitatakse näiteks spetsiaalseid pakette luues ja piirkonna atraktiivsuse kohta infot levitades.“
Jaansoni sõnul on nad seetõttu näiteks kokku saanud Lõuna-Eesti turismiettevõtjatega. „Et nad mõistaksid, et tegemist on täiesti uue võimalusega,“ lausus Jaanson. „Et kui neljapäeval lennuk tuleb ja pühapäeval ära läheb, siis saaksid nad oma tegevust kohandada vastavalt lennugraafikuga ning pakkuda turistidele vastavat paketti.“
Samuti promob Tartu kui üks Eesti konverentsibüroo asutajaliige Tartut atraktiivse konverentsi sihtkohana. „Üksinda maailmas täna end nähtavaks teha on väga raske ja seetõttu on konverentsibüroo põhiülesanne otsida üles neid assotsiatsioone ja organisatsioone, kes korraldavad oma konverentse erinevates maailma paikades,“ lisas Jaanson.
Jaansoni andmeil on linnavalitsus seoses lennuliinide käivitamisega eraldanud Tartu lennujaamale eelarvekulude katteks kokku 0,7 miljonit krooni, millest 0,2 miljonit krooni eraldati reservfondist. „Lisaks oleme reservfondist eraldanud 45 000 krooni kodukülje Visit Tartu tõlkimiseks rootsi keelde,“ täpsustas Jaanson. „Rootsi on meie suur sihtturg. Rootslased armastavad Tartut ja tahaksid siia tulla, aga nende jaoks on see tulek olnud seni keeruline.“ Jaansoni sõnul valmib rootsikeelne netilehekülg hiljemalt 24. augustiks ehk päevaks, mil Estonian Air avab Tartu-Stockholmi lennuliini.
Seotud lood
Eile õhtul maandusid Tartu lennuväljal
esimesed 15 reisijat Stockholmist, pool tundi hiljem lennutas Estonian Air 20
inimest Rootsi – see on Tartule juba teine otseliin
välismaale.
Tartu linnavalitsus ärgitab Lõuna-Eesti
ettevõtjaid ja kohalikke omavalitsusi kodanikualgatuse korras teavitama oma
partnereid avanenud võimalusest kasutada Tartusse või Tartust reisimiseks
regulaarlennuühendust.
Estonian Air plaanib oktoobri algusest
hakata kolm korda nädalas lendama Tartu Ülenurme lennuväljalt Stockholmi Arlanda
lennuväljale.
Septembri lõpuks peame olema valmis, et
Ülenurme lennuväljalt saaks hakata regulaarlende tegema Stockholmi, ütles ASi
Tartu Lennujaam juhataja Rein Mark.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.