Läti ja Leedu kiirustaks Eesti eeskujul eurole

„Kui meil defitsiit seda võimaldaks, teeksime sama asja,“ ütles Leedu rahandusminister Ingrida Šimonyté küsimuse peale, kas euro nimel on vaja niimoodi pingutada nagu Eesti seda teeb. Leedu ministri sõnul on praegune majanduskriis väga selgelt esile toonud, kui oluline on rahaliitu kuuluda. „See on äärmiselt ratsionaalne ja selge strateegia,“ kiitis Šimonyté Eesti eurokurssi. Minister lisas, et kui tulud on kuludest väiksemad, ei ole kärbetest pääsu, ka valusatest.

Läti rahandusminister Einars Repše ütles, et Lätis on juba pikki aastaid Eesti eelarvepoliitikat imetletud ning eeskujuks seatud. „Eesti praegune eurokurss on poliitika, mille oleksin ka ise valinud, kui oleksin olnud sarnases olukorras,“ ütles Repše, kiites eestlaste ettenägelikkust headel aegadel reserve koguda.

Jürgen Ligi sõnul on Balti riigid paljus sarnased, kuid just euro perspektiiv on täna üks oluline erinevus – Eesti on eurotsooniga liitumisele lähedal. Läti ja Leedu paraku defitsiidi tõttu nii kiireid tähtaegu ei sea.

Välisdoonoritega sõlmitud kokkuleppe järgi peab Läti eelarvedefitsiit tänavu jääma 10% piiresse SKPst, et tuleval aastal kahaneda 8,5%-le, Leedus prognoositakse defitsiidi kasvu tänavu 5,4%-le ja tuleval aastal 8%-le SKPst.