Parem kohe devalveerida

Kui Äripäev avaldas kolm aastat tagasi mu kolumni "EL ei kinnita Eestile euro kurssi 15,64", siis sain vastu päid ja jalgu.

Nüüd näib Eesti eurosiht aina kaugemale nihkuvat. Majandusolukorrast ja otsustajate kogenematusest tingituna on kogu Balti regiooni ees vaid halvad valikud.

Tuletame meelde, et Soome otsustajate käpardlikkus viis 1990. aastate alguses Soome marga enam kui 40protsendilisele hädadevalveerimisele. Pelgalt devalveerimisest ei aidanud, marga väärtus tuli lasta turul paika panna. Soome Pangal ja teistel liidritel puudus igasugune ettekujutus avatud valuutaturgude toimimisest.

Baltimaade praeguse olukorra taga on ka välispõhjused. Maailmapank oleks tahtnud latti devalveerida, aga Baltimaades tegutsevad Rootsi pangad takistasid seda. Nad kartsid, et Balti valuutade devalveerimine võib nad pankrotti ajada. Asi on aga nii, et ka pangaduses on riskid, ja pangad teadsid neid, kui nad Balti turgusid vallutama tulid. Seega ei peaks baltlased pankade saatusest hoolima, vaid ise otsustama, mis neile kõige parem on.

Baltimaadele on andnud praegusest olukorrast väljatulemiseks nõu IMF, Maailmapank, teised institutsionaalsed rahastajad. Kõigil on sama jutt: kärpige kulusid.

Kuid need kõigeteadjad ei tunne Baltimaade halduslikku ülesehitust. Nende kogemus põhineb vanade tööstusriikide ülepaisutatud valitsusaparaatidel, mida on võimalik lõigata. Balti riikides on valitsused noored ja seepärast ka õhukesed, neid on raske kärpida riigi põhitegevuste kallale minemata.

Valuutade devalveerimine on nüüd ainuke võimalus saada eksport käima ja majandus ringlema. Praeguses faasis lisaaja võtmine ei aita.

Devalveerima peab võimalikult kiiresti, sest esimesi märke majanduskriisi murdumisest ning kaubavahetuse elavnemisest võib juba näha.