Kolmest Balti riigist on Eestis teises
kvartalis esmakordselt ilmnenud positiivsed tendentsid kolmandas kvartalis
tugevnenud, kinnitas Swedbanki juhtkond täna telefonikonverentsil
analüütikutele.
Positiivne on võlgnevuses laenude juurdekasvu aeglustumine. Eestis oli september selline kuu, kus võlgnevuses laenude osa isegi vähenes. Et aga tegemist on vaid ühe kuu numbriga „ei saa me selle põhjal veel väita, et trend tervikuna on pöördunud,“ ütles Swedbanki kontserni juht Michael Wolf.
Siiski rõhutas Wolf hiljem pressikonverentsil, et „Eesti eristub selgelt ja paistab tugev, Läti ja Leedu on nõrgemad,“ lisas ta. Karm reaalsus Balti riikides jätkub.
Swedbanki finantsdirektor Erkki Raasuke nentsis siiski otsesele küsimusele vastates, et Balti riigid on „jõudmas territooriumile“, kus põhi hakkab kätte jõudma.
Lätis aeglustus võlgnevuses laenude kasv kolmandas kvartalis, Leedus kiirenes veidi.
„Võlgnevuses olevate laenude osas näeme tunneli lõpus juba valgust,“ ütles Wolf.
Kõige hullem seis on Swedbankil Ukrainas, kus võlgnevuses laenud moodustavad juba 44% laenuportfellist.
Küsimusele võimalikust devalveerimisest Balti riikides ütles Michael Wolf, et oluline on rõhutada, et devalveerimine on alati poliitiline otsus ja pangal pole selles osas ametlikku seisukohta. Et aga pank peab kõigeks valmis olema, on olemas ka plaanid puhuks, kui devalveerimine peaks toimuma.
Swedbanki juhtkond usub, et võlgnevuses laenude kasv pidurdub selle aasta teisel poolel ning et 2009. aasta jääb praeguses kriisis kõige raskemaks.
Seotud lood
Vaatamata esimestele stabiliseerumise
märkidele majanduses, mõjutas Swedbanki Eesti üksuse III kvartali tulemusi
majanduslangus, mille tõttu tegevuskasum enne provisjone oli 586 miljonit
krooni, kvartalikahjumiks kujunes 323 miljonit krooni.
"Et Swedbank on kahjumis, on üsna loomulik,
sest riskid, mis headel aegadel võeti ilma piisavate puhvriteta, annavad
tagasilööke,“ kommenteeris pangandusprofessor Mart Sõrg lühidalt.
Swedbanki riskijuht Göran Bronner ütles
täna Swedbanki kolmanda kvartali majandustulemusi kommenteerides, et panga
hinnangul ulatub laenudega hättajäänutelt ülevõetava tagatisvara maht 7,5-22,6
miljardi Eesti kroonini.
Swedbanki kolmanda kvartali kahjum oli
Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri jaoks ootuspärane ja erilist
emotsiooni ei tekitanud. Tema hinnangul on kriisi kulminatsioon möödas.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.