Balti riikidest sai Swedbank kolmandas
kvartalis 2,39 miljardit Rootsi krooni (3,6 miljardit Eesti krooni) kahjumit
võrreldes 2,66 miljardi Rootsi krooniga teises kvartalis ning 1,04 miljardi
Rootsi krooniga aasta tagasi samal perioodil.
Tulemus oli parem SME Direkti analüütikute ootustest, kes prognoosisid kahjumiks keskmiselt 2,59 miljardit Rootsi krooni.
Intressitulu teenis pank kolmandas kvartalis läinud aasta sama perioodiga võrreldes 42% vähem ehk 955 miljonit Rootsi krooni (mullu 1,6 miljardit SEKi), teise kvartaliga võrreldes oli langus 17%. Teenustasutulu oli 460 miljonit SEKi, mis läinud aasta sama perioodiga võrreldes oli 2% väiksem ning teise kvartaliga võrreldes 8% suurem.
Kogutulu Balti riikidest ulatus kolmandas kvartalis 1,877 miljardile Rootsi kroonile analüütikute prognoositud 1,742 miljardi Rootsi krooni asemel. Aastatagusega võrreldes on tulud kahanenud 21% ning eelnenud kvartaliga võrreldes 2%.
Kulud kasvasid eelnenud kvartaliga võrreldes 45%, 885 miljonile Rootsi kroonile, aastatagusega võrreldes on kulud 6% vähenenud.
Kulu-tulu suhe oli 0,47.
Laenukahjumid (neto) kahanesid teise kvartaliga võrreldes 16%, 3,33 miljardile Rootsi kroonile. Aasta tagasi olid laenukahjumid kolmandas kvartalis 405 miljonit Rootsi krooni. SME Direkti analüütikud prognoosisid kahjumiks 3,532 miljardit Rootsi krooni.
„Näeme Balti panganduses märke, et laenude kvaliteet ei halvene enam sellises tempos nagu seni,“ kirjutab oma kommentaaris Swedbanki kontserni juht Michael Wolf.
„Uute võlgnevuses laenude osakaal on kolmandas kvartalis olnud mõnevõrra väiksem kui teises kvartalis ning usume jätkuvalt oma prognoosi, et uute võlgnevuses laenude osakaal on 2009. aasta teisel poolel väiksem kui esimesel,“ kirjutas Wolf.
Vaadates arenguid Swedbanki Balti panganduses perioodil jaanuarist septembrini, on laenukahjumid kasvanud läinud aasta sama perioodi 823 miljonilt Rootsi kroonilt 11,5 miljardile Rootsi kroonile.
Perioodi kahjum on 7,1 miljardit Rootsi krooni võrreldes läinud aastal teenitud 3,2 miljardi Rootsi krooni suuruse kasumiga. Laenukahjumitest langes 6,3 miljardit Rootsi krooni Läti arvele.Tulud vähenesid kohalikus valuutas 24% peamiselt vähenenud intressitulu tõttu.
Üheksa kuuga on pank oma laenuportfellis ümber hinnanud 7% eluasemelaenudest ja 27% ettevõtetele antud laenudest.
Uute laenude väljastamine on aasta alguses kohalikus valuutas vähenenud 13%, trendid on sarnased kõigis kolmes Balti riigis. Hoiused püsisid Eestis ja Leedus stabiilsena, Lätis kahanesid hoiused aasta algusest 12%.
Swedbank on oma tegevust Balti riikides kohandanud muutunud oludega – aasta algusest on koondantud 1000 töötajat ehk 13% palgalistest. Kontorite arv on aasta algusest vähenenud 15%.
Võlgnevuses laenude kasvutempo kolmandas kvartalis pidurdus. Aasta algusest on võlgnevuses laene kokku 26 miljardit Rootsi krooni (aasta alguses 7 miljardit SEKi). Kasv tuleb peamiselt kinnisvarasektorist kõigis kolmes Balti riigis. Eestis ulatus võlgnevuses laenude osakaal 6,42%le portfellist, Lätis 19,74 protsendile ning Leedus 12,33%le.
Hapude laenudega tegelemiseks loodud üksuse portfellis on üle 50% varadest ärikinnisvara sektoris.
Seotud lood
Vaatamata esimestele stabiliseerumise
märkidele majanduses, mõjutas Swedbanki Eesti üksuse III kvartali tulemusi
majanduslangus, mille tõttu tegevuskasum enne provisjone oli 586 miljonit
krooni, kvartalikahjumiks kujunes 323 miljonit krooni.
"Et Swedbank on kahjumis, on üsna loomulik,
sest riskid, mis headel aegadel võeti ilma piisavate puhvriteta, annavad
tagasilööke,“ kommenteeris pangandusprofessor Mart Sõrg lühidalt.
Swedbanki riskijuht Göran Bronner ütles
täna Swedbanki kolmanda kvartali majandustulemusi kommenteerides, et panga
hinnangul ulatub laenudega hättajäänutelt ülevõetava tagatisvara maht 7,5-22,6
miljardi Eesti kroonini.
Kolmest Balti riigist on Eestis teises
kvartalis esmakordselt ilmnenud positiivsed tendentsid kolmandas kvartalis
tugevnenud, kinnitas Swedbanki juhtkond täna telefonikonverentsil
analüütikutele.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.