Ehkki kingitud hobuse suhu ei vaadata...

Korporatiivne kingitus on osa firma identiteedist ja kinkimine osa kommunikatsioonistrateegiast. Kinkimise traditsioon on pea sama pikk kui inimkonna ajalugu.

Nüüdseks on kinkimisest tehtud edukas äri. Korporatiivkingitused on osa müügitoetustegevusest. Firmakingitused ei tohiks seega olla midagi juhuslikku, vaid osa integreeritud kommunikatsioonist, sobides korporatiivse identiteedi ja kultuuriga.

Ka peaksid firmakingituste sihtgrupid olema teadlikult leitud, lähtudes kommunikatsioonistrateegiast.

Kõige enam tehakse kingitusi, olgu selleks siis kingitus või esmaostu allahindlus, potentsiaalsetele klientidele, näiteks messikülastajale vms. Selles valdkonnas juhtub õige sageli apsakaid selle tõttu, et kingitus on valitud juhuslik, valiku kriteerium on "kõik teevad nii" ja madal hind. Mida arvata firma logoga vihmavarjust, mis toimib raketina? Kehva kvaliteedi tõttu jääb avajale juba esimesel korral pihku vaid sang, vihmavari lendab uhkes kaares minema.

Või mida arvata pastakast, mida on küll kena vaadata, kuid mille kirjutamisfunktsioon on olematu, jälge lihtsalt ei jää või vastupidi, jääb nii paberile kui ka kirjutaja kätele.

Messidel juhtub äpardusi ka sihtgruppidega. Ega Tartus Lõunakeskuse Rimi avamise rüseluse pildil olev eagrupp ka messidel passiivsem ole.

Vale sihtgrupi esindaja seljas olev brändi logoga T-särk teeb rohkem kahju, kui toob kasu. Igasuguste potentsiaalsetele klientidele mõeldud kingikampaaniate puhul tuleb arvestada ka püsiklientide emotsioonidega. Vastasel korral hakkavad nad teie konkurentide uuteks klientideks.

Kingitusi tehakse tänutäheks lojaalsetele klientidele. Õige sageli on jõulud selleks just õige aeg.

Õnneks on siin näha suurt muutust - kui veel mõned aastad tagasi kingiti suitsukala, poolik siga või puuviljakorv, siis praegu on õige sageli kingiks hoopis emotsioon. Näiteks saatis Swedbank kingituse asemel kirja, et on teinud kliendi nimel annetuse. Kindlasti on see parem kui pool siga.

Lindorff Eesti AS aga kinkis kliendi firma sünnipäevaks koolituspäeva.

Kingitakse ka teatri- ja kontserdielamusi, leivaküpsetamise kursusi või rabamatku. Väga muhedad olid Falk Lõuna-Eesti (nüüd G4S) kingitusena lubjavildid. Märk sellest, et igas tingimuses on klient kaitstud.

Kolmas kingisaajate grupp on VIP-persoonid, kellele tahetakse endast märku anda. Need kingitused on tihti seotud lobitööga ja pälvivad ajakirjanduses erilist tähelepanu kui tärkava korruptsiooni kasvulava.

Samas on üks liik VIP-kingitusi tehtud otsese müügiedendamise pärast: arvamusliidri või trendilooja seljas olev spordiriie või käes olev jook on hea reklaam.

Neljas liik korporatiivseid kingitusi on kingitused oma töötajatele. Sellest grupist kõneldakse kõige vähem. Ometi on iga tänapäevase ettevõtte kõige suurem vara töötajad oma teadmiste ja suhtevõrgustikega. Selle kingitusteliigi osatähtsus on vähenenud, kuna on muutunud ka ühiskonna väärtushinnangud ja elukestvaid töökohti pidavaid inimesi jääb järjest vähemaks, eriti taasiseseisvunud ja innovatiivsetes riikides. Paljusid töökohti ja firmasid, kus hakkavad töötama sel aastal ülikooli astunud noored, pole praegu veel olemaski. Oodata korporatiivse kingituse andmisega, kuni inimene pensionile läheb, tähendab, et kingitus jääbki üle andmata või asendatakse see lahkumisel kuldse käepigistusega. Siin on taas heaks näiteks Lindorff Eesti AS, kes kinkis oma töötajatele loovust arendava jõulukoolituse.

Viies korporatiivse kingituse liik on heategevus. Inglise keeles corporate gift tähendab ka annetust. Kingitakse raha oma eriala koolitavatele kõrgkoolidele või ametikoolidele õppeklassi sisustamiseks, mõne kunstinäituse maale toomiseks, tervishoius vajaliku masina ostmiseks.