On kombeks, et pingelise finantspositsiooniga ettevõtete laenutingimuste muutmine annab aktsia hinnale löögi. Tallinki aktsia liigub täna aga samamoodi nagu iga teine päev.
Võiks ju tõesti küsida, et miks peaks Tallink laenutingimusi muutma, kui ettevõttega kõik korras on, kui laenukoormus ei pitsitaks? Sel juhul muidugi ei peakski, aga Tallinki laenukoormus on väga suur ja ettevõtte olukord, vaatamata 800 miljoni krooni alla jäävale rahahunnikule, siiski keeruline. Tallinki märgatav risk ei tohiks eriline üllatus olla ja seepärast, kummaline küll, pakkus laenutingimuste muutmine Tallinki puhul hoopis justkui leevendust. Kaks aastat väiksemaid kulusid annab mõnevõrra suurema kindluse nii ettevõttele kui investoritele. Tallinki suurt riski peegeldas muidugi ka kontserni aktsia hind juba enne laenutingimuste muutmist.
Seda, mis kahe aasta pärast saab, kui Euribor on usutavasti nähtavalt kõrgem kui täna ja Tallink peab laenu taas igas kvartalis tagasi maksma, on raske prognoosida. See sõltub suuresti majanduskeskkonnast – kui Tallinki kaubaveomahud taastuvad ja inimesed ka ilusti Tallinki laevadega edasi sõidavad ning pardal raha kulutavad, siis võiks öelda, et laenutingimuste muutmine oli mõistlik ja pakkus ettevõttele keerulisel ajal vajalikku likviidsust. Kui majandusolukord järgmise kahe aasta jooksul aga soodsamaks ei lähe, muutub Tallinki olukord raskemakski ja pankrot pole välistatud.
Teisalt on vähese info taustal üsna raske ka päris selget seisukohta laenutingimuste muutmise kohta võtta. Oluline täpsustus jäi Tallinkil börsiteates välja toomata – millises ulatuses intressimarginaalid tõusid - märgiti küll, et alanud majandusaasta intressikulu saab olema väiksem kui mullu. Mullu oli intressikulu 871 miljonit krooni. Väiksem saab see kulu isegi veidi suurenenud laenukoormuse juures tulla vaid tänu madalamale Euriborile. Arvestades Euribori mullust kukkumiskiirust ja seeläbi ka üsna väikest keskmist Euribori, siis liiga suur marginaalide tõus olla ei saa. Teisalt tähendab Tallinki jaoks igasugune intressitõus olulist lisakulu. Seepärast annaks marginaalide muutuse ulatus selgema pildi ja oleks ka kerge indikatsioon pankade arvamusest Tallinki riskitaseme kohta. Oma riske vähendasid pangad muidugi ka sellega, et kontrollivad kuni edasi lükatud laenumaksete tasumiseni Tallinki investeerimis- ja finantseerimistegevust.
Seega on pilt veel udune, et lõplikke järeldusi reedesest teatest teha. Võib vaid öelda, et uudis tõi Tallinki pingelise olukorra veelkord esile, ent suurendas ka lootust, et laenupuhkus ja sellega kaasnevad ajutised väiksemad kulud aitavad Tallinkil raskemad kaks aastat kergemini üle elada. See tähendab, et täna Tallinkisse investeerimine on jätkuvalt väga riskantne, samas võimalik, et soodsate arengute korral ka väga tulus.
Seotud lood
Kriis pole jätnud puutumata Eesti majanduse lipulaevu - ka Tallink Grupp on raskustes ning võttis neist ülesaamiseks kaheks aastaks laenupuhkust.
Tallink Grupp saatis möödunud nädalal majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile palve sadamatasude alandamiseks Tallinna sadamas. Põhjuseks ettevõtte nõrgad majandustulemused.
Tallinki kui kõrge võimendusega ettevõtte otsus muuta laenutingimusi halvenenud turuolukorras on igati mõistlik otsus, mida kasutatakse taoliste ettevõtete puhul üle ilma, kommenteeris Evli ettevõtte rahanduse direktor Mikus Janvars.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.