Rikkad riigid võla all lookas

Kriisi eel oli võlgade suhe SKPsse keskmiselt 70%. Samas ei või euroalal kehtivate normide järgi liikmesriigi võlg ületada 60% SKPst.

Suure võla põhjuseid on peamiselt kaks – enne ülemaailmse majanduskriisi puhkemist lükati avaliku sektori tulude ja kulude tasakaalustamist edasi, kuna see eeldanuks raskeid poliitilisi otsuseid. Nii käitusid näiteks Kreeka, Itaalia ja USA, kirjutab tänane Helsingin Sanomat. Teine põhjus oli riiklike tugimeetmete käivitamine, et kriisi puhkemise järel järsult kukkunud nõudlust üleval ning raskustesse sattunud panku püsti hoida.

Laenurahaga on lapitud maksutulude vähenemisest eelarves tekkinud auke ning rahastatud kaupade ja teenuste ostmist, et majandust ergutada.

Lõpmatuseni ei saa see siiski jätkuda – ees ootavad kulude kärpimine või maksude tõstmine või mõlemad, ütles Soome päevalehele Helsingin Sanomat Soome riigi laenupoliitika eest vastutav ametnik Mika Arola.

Tavainimesele tähendab see, et maksurahaga rahastatud teenuseid kärbitakse ning ka tulu, mis kätte jääb, on edaspidi vähem.