Läti konstitutsioonikohtu otsus, mis ei luba Läti valitsusel pensione kärpida, sunnib peaminister Valdis Dombrovskise sõnul Lätit uuesti rahvusvaheliste laenuandjatega nõu pidama, kuidas laenulepingu tingimusi täita.
Läti konstitutsioonikohus otsustas esmaspäeval, et valitsuse otsus pensione kärpida on vastuolus Läti konstitutsiooniga. Läti valitsuse teatel on tuleval aastal pensionide täies mahus väljamaksmiseks vaja täiendavad 100 miljonit latti ehk 2,2 miljardit krooni.
Lätile antud rahvusvahelise abilaenu tingimuste täitmiseks lubas Läti 2010. aasta eelarves defitsiiti 500 miljoni lati võrra kärpida, et see ei ületaks 8,5% SKPst.
Peaminister Valdis Dombrovskis ütles täna Läti raadios esinedes, et valitsus soovib selgust saada, kas kreeditoridele on oluline defitsiidi osakaal SKPst või summa 500 miljonit latti. Esimesel juhul oleks valitsusel manööverdamisruumi, kuna 2010. aasta eelarves on defitsiit 7,5% SKPst. Teisel juhul tuleb aga valitsusel leida täiendavaid kärpekohti või veelgi makse tõsta.
Nordea Markets hindab, et Läti konstitustioonikohtu otsus tähendab uusi kõnelusi IMFi ja teiste kreeditroridega ning võib viivitada järgmise laenuosa väljamakset. „Ei IMF ega EL pole teemat kommenteerinud ning uute kõneluste aeg on lahtine. Uue laenuosa väljamaksmine aasta lõpus või jaanuaris näib väga optimistlik," seisab analüüsis.
Lisaks sellele, et Lätil tuleb tulevast aastast pensione maksta täies mahus, tuleb korvata ka selle aasta pensionikärbe summas 80 miljonit latti ehk 1,8 miljardit krooni.
Seotud lood
Läti parlament andis täna Läti valitsusele mandaadi, mis võimaldab sõlmida Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Komisjoniga jätkuvaid kokkuleppeid väljamaksete jätkumiseks rahvusvahelisest abilaenust.
Läti konstitutsioonikohus lükkas tagasi parlamendis heaks kiidetud pensionite kärpimise, andes märku, et valitsus peab leidma täiendavad eelarvekärpe allikad täitmaks rahvusvahelise laenu tingimusi.
Detsembri lõpuks on riigi töötus kasvanud 15,8%-ni, ütles Läti tööhõiveameti direktor Baiba Pasevica.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.