Maksu- ja seadusemuudatustes on euro tulemise soov läbinähtav. Peame iga päev natuke verd laskma, et 2011 saabuks tõotatud maa euro, ütles ASi Estonian Cell juhatuse liige Riia Ratnik.
„Aktsiisitõusust oleme me loomulikult väga mõjutatavad,“ rääkis Ratnik jaanuarist jõustuvate maksu- ja seadusemuudatuste mõjust.
„Kui tegemist on kosmeetiliste muudatustega, siis need väga suurt rolli ei mängi. Aga kõik, mis puudutab kaudsete maksude tõusu peaks tegelikult praeguses ikka veel raskes majanduskeskkonnas olema lubamatud,“ lisas ta.
„Teisest küljest on loomulikult euro tulemise soov läbinähtav. Tunnetame pidevalt, et meid on toodud euroohvriks. Meie firma märkab, et iga päev peame natuke verd laskma, et 2011. aastal saabuks meile tõotatud maa euro,“ tõdes Ratnik.
Ratniku sõnul on kõige rängemad muudatused olnud senini kõik need, mis puudutavad elektrit ja selle maksustamist. „Selles valdkonnas on meie ettevõtte jaoks viimasel ajal kõige rohkem muudatusi toimunud ja just nimelt maksutõusude suunas.“
„Kõik, mis on ressursside maksustamisega seotud ei aita praegu meie nõrku ettevõtteid küll uutele püüdlustele. Loodame, et elame 2010. aasta üle. Mina isiklikult arvan, et ega see kriis veel möödas ei ole. Risk on olemas, et 2010 tuleb samasugune nagu mööduv aasta,“ märkis Ratnik.
„Hirm selle ees jääb, et valitsusel on tarvis veel teha lühiajaliselt seadustes muudatusi. See on kõige suurem risk, mis järgmiseks aastaks üles jääb,“ lisas ta.
Seotud lood
AS Estonian Cell otsib juhatuse liiget - finantsdirektorit. Ettevõtte juht Riia Sillave (endine Ratnik) pühendub uuest aastast perekonnale.
2010 toob käibemaksuseadusesse palju muudatusi, kuid see on osake hinnast, et oleme Euroopa Liidu liige ja peame tegema neid muudatusi, mida liit ette kirjutab, märkis Ernst & Young Baltic ASi partner Ranno Tingas.
Võrreldes Lätiga on Eesti maksu- ja seadusemuudatused ning euro suunas minek ikkagi mõistlik, märkis Premia Foodsi juht.
Ettevõtluskliima osas konkureerime pidevalt teiste riikidega, mistõttu ei saa Eesti endale lubada otsuseid, mis meie ettevõtluskeskkonda või ettevõtjate konkurentsivõimet halvendaks, ütles majandusministeeriumi ettevõtluse talituse juhataja Henry Kattago.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.