Võrreldes Lätiga on Eesti maksu- ja seadusemuudatused ning euro suunas minek ikkagi mõistlik, märkis Premia Foodsi juht.
„Usaldan riiki, et ju siis oli vaja neid seadusemuudatusi sisse viia,“ rääkis Leis jaanuarist jõustuvatest maksu- ja seadusemuudatustest. „Kuigi maksumuudatused tulevad järsemini kui nad võiks, aga see ongi Eesti eelis, et me saame väikese riigina kiiresti ja paindlikult käituda,“ märkis ta.
„Kuna meil on äri mitmes riigis, siis meid kohutab rohkem see, mis Lätis toimub. Selle taustal on Eesti käitumine ja euro suunas minek ikkagi väga mõistlik,“ tõdes Leis. See, et Läti pensionärid saavad veebruarist taas täispensioni, on riigile jälle hoop, lisas ta.
Leis rääkis, et ühe päevaga midagi ei muutu majanduses, aga tundub, et Eesti on varasematel aastatel käitunud palju targemini kui Läti. „Oleme Lätis tõmmanud kulusid nii palju kokku kui võimalik, õigemini meie lätlased on ise väga mõistlikult selles osas käitunud.“
„Kuid ega me sealt ära ei kavatse tulla, pikas perspektiivis peab ikkagi Lätis, Leedus, Soomes kohal olema, et mingitki eksporti teha ja firmat edendada,“ ütles Premia juht.
„Arvan, et järgmise aasta esimene pool tuleb väga-väga raske, kuni aprilli-maini on raske, sest tarbimine on endiselt põhjas. Kuid aasta teine pool peaks paremaks minema, sest siis on euro-ootus ka lähemal,“ rääkis Leis.
Seotud lood
2010 toob käibemaksuseadusesse palju muudatusi, kuid see on osake hinnast, et oleme Euroopa Liidu liige ja peame tegema neid muudatusi, mida liit ette kirjutab, märkis Ernst & Young Baltic ASi partner Ranno Tingas.
Ettevõtluskliima osas konkureerime pidevalt teiste riikidega, mistõttu ei saa Eesti endale lubada otsuseid, mis meie ettevõtluskeskkonda või ettevõtjate konkurentsivõimet halvendaks, ütles majandusministeeriumi ettevõtluse talituse juhataja Henry Kattago.
Käibemaksu uued regulatsioonid mõjutavad meid oluliselt, oleme valmis nii töömahu suurenemiseks kui ka uue spetsiifika tekkimiseks, ütles Viljandi Metalli tegevjuht Jaak Sulg.
Maksu- ja seadusemuudatustes on euro tulemise soov läbinähtav. Peame iga päev natuke verd laskma, et 2011 saabuks tõotatud maa euro, ütles ASi Estonian Cell juhatuse liige Riia Ratnik.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.