Ministeerium: Eesti ei saa endale lubada ettevõtluskliima halvenemist

"Kõige olulisem on alates 1. jaanuarist jõustuv raamatupidamisseaduse muudatus, mille kohaselt on võimalik elektrooniliste majandusaasta aruannete esitamisel kasutada veebirakendust, mis võimaldab andmeid kohe töödelda ja allutada esitatavad andmed kohesele automaatkontrollile," rääkis Kattago ettevõtjaid puudutavatest seaduse muudatustest uuel aastal.

Ta lisas, et praegu esitatakse majandusaasta aruandeid elektroonselt PDF või RTF formaadis, mistõttu tuleb aruande andmete sisestust ja kontrolli teostada käsitsi. Muudatuse tulemusena väheneb ettevõtjaid koormav bürokraatia, sest see aitab vältida olukorda, kus ühtesid ja samu andmeid tuleb eri asutustele mitu korda esitada.

Töö jätkub aga ka audiitortegevuse seaduse, saneerimisseaduse jt. seaduste muudatuste ettevalmistamise osas. Maksumuudatuste osas mõjutab ettevõtjaid ilmselt hetkel teadaolev aktsiisimaksude tõus alates 1. jaanuarist," lisas Kattago.

"Kõik seaduse muudatused, mille tulemusena väheneb ettevõtjate halduskoormus ning mis aitavad neil rohkem keskenduda oma põhitegevusele, parandavad ettevõtluskliimat. Ettevõtluskliima osas konkureerime pidevalt teiste riikidega, mistõttu ei saa Eesti endale lubada otsuseid, mis meie ettevõtluskeskkonda või ettevõtjate konkurentsivõimet halvendaks," tõdes ta.

Kattago sõnul on muudatused maksupoliitikas tõenäoliselt paratamatud. Võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks on oluline teha planeeritavate muudatuste osas eelnev põhjalik majandusmõjude analüüs, soovitas ta.

Majandusolukorra paranemisel võiks üle vaadata oma pikaajalised strateegiad, mis võisid rasketel aegadel tahaplaanile jääda, sest keskenduda tuli ellujäämisele.

"Riigi ettevõtluspoliitika pikaajalised eesmärgid ei ole muutunud: toetatakse ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamist, aidatakse ettevõtjaid investeerimisel uutesse tehnoloogiatesse, abistatakse ettevõtjaid eksporditurgudele minemisel ning läbi õiguskeskkonna arendamise vähendatakse ettevõtjate halduskoormust," rääkis ta tööst uuel aastal.

Ta lisas, et endiselt jätkub ka eurorahade kasutamise periood ning ettevõtjatel on võimalus leida rahalist tuge oma tegevuste elluviimisel, mida tasub kindlasti kasutada. Taotlemise lihtsustamiseks alustab näiteks EAS veebipõhise iseteeninduskeskkonna rakendamist, mis aitab ettevõtjatel säästa aega ning parandab menetlusprotsessi kiirust.

"2010. aastaks on planeeritud ettevõtjateni viia üle 1,9 miljardi krooni toetuseid, mis on üle kolme korra rohkem kui oli planeeritud käesolevaks aastaks. Plaanis on korraldada tööstusettevõtjate tehnoloogiainvesteeringute toetusmeetme kolmas taotlusvoor, arendada eksporditurunduse toetusmeetmeid ning teadus- ja arendustöö programme," rääkis Kattago.