Restart Balti börsil

Peamiselt põllumajandustoodetega kauplev ja enamiku oma saadustest eksportiv Linas Agro kavatseb 35% oma aktsiakapitalist avalikule pakkumisele panna, mis võimaldab tal ligi 400 miljonit krooni ettevõtte laiendamisse ja arendamisse kaasata. Osa aktsiaid paiskab müüki ka ettevõtte suuromanik Taani firma Akola ApS.

Kümne krooni juurde jäävat aktsiat (2,05-2,53 litti on märkimisvahemik) saavad lisaks Balti institutsionaalsetele investoritele märkida ka Skandinaavia ja Lääne-Euroopa investorid. Küsitava hinna alusel ulatub ettevõtte turuväärtus 1,48-1,82 miljardi kroonini, mis on enam-vähem võrdväärne Tallinna börsil noteeritud Olympic EGga, kuid ületab viimati Baltimaades börsile tulnud ettevõtte (Agrowill) hetkeväärtuse koguni 30-40 korda.

Põllumajandussektor võiks investoreid paeluda

"Esialgse vaate järel on suhteline hinnatase mõistlik," tõdes investeerimisportaali tarkinvestor.ee omanik Kristjan Lepik, kelle hinnangul on panus põllumajandussektorile IPO vahendusel parem kui 2008. aastal börsile tulnud Agrowillil.

Negatiivsema poole pealt tõi Lepik välja selle, et suuraktsionär müüb osa oma osalusest emissiooni käigus. "Praegusel ajal, kui varad on odavad, oleks parem, kui kogu raha läheks ettevõttesse," põhjendas ta.

Ehkki usalduse taastumine Baltimaade vastu näib olevat alles lapsekingades, leiab ettevõte, et praegu on just hea aeg aktsiad börsile tuua, kuna maailma juhtivate riikide majandused on näidanud parandamise märke ja rahvusvahelised kapitaliturud on saavutanud teatud usalduse ning on näidanud üles tahet investeerida Ida-Euroopasse.

"Meie arvates on rahvusvaheline põllumajandussektor, kus meie ettevõte tegutseb, investoritele atraktiivne, kuna ekspordime nii Lääne-Euroopasse kui ka Aasia riikidesse," leidis Linas Agro grupi tegevdirektori asetäitja Andrius Pranckevicius. "Lisaks näeme suuri võimalusi meie äris ja seega tahame olla esimesed, kes nendele panustavad. Meil on suured investeerimisplaanid, mida soovime realiseerida."

Suured rahapaigutajad ei varja ostuhuvi

Küsimusele, miks otsustati pakkuda aktsiate märkimist ainult Leedu ja Eesti erainvestoritele, aga mitte Läti omadele, kostis Pranckevicius, et Läti jaeinvestorid ei olevat veel selleks valmis.

"Me oleme juba kohtunud erinevate rahvusvaheliste institutsionaalsete investoritega ja nende tagasiside aktsiaemissiooni korraldamisele on olnud positiivne," kinnitas Pranckevicius. "Samuti oleme leidnud päris suurt huvi ka Leedus."

Kõige huvitavamaks pidas mees seda, et positiivset tagasisidet emissiooni kohta on nad saanud ettevõtte kõikidelt sihtturgudelt - Skandinaaviast, Poolast, Suurbritanniast, Saksamaalt, kus tegelikult institutsionaalsetel investoritel rohkelt võimalusi raha paigutamiseks.

Trigon Capitali fondijuhi Heiti Riisbergi hinnangul on ettevõttel üldiselt väga hea ärimudel, millega saadakse osa põllumajandussektori kasvupotentsiaalist, aga ei võeta samas otseselt olulisi riske seoses toorainehindadega. "Linase tugevamaks küljeks on just suhteliselt uute ja efektiivsete elevaatorite olemasolu ja nende roll Leedu põllumeeste vilja eksportijana," kommenteeris Riisberg. "Umbes 30 protsenti Leedu kogu viljaekspordist käib Linas Agro kaudu."

Riisberg toonitas, et ettevõtte võlakoorem pole märkimisväärne ja et börsilt kapitali kaasamise põhjused peaksid investoritele meeldima, kuna eesmärk on osta uusi elevaatoreid ja maad, mis praegu on odav.

"Samas hinna poolelt on IPO (aktsiate avalik esmane pakkumine - toim) hind pigem kallivõitu, kuna jääb umbes 6,7-7,5 korda EV/EBITDA (ettevõtte väärtuse ja amortisatsioonieelse ärikasumi suhe) tasemele. Kasvava ettevõtte jaoks pole see küll just liiga kõrge näitaja, aga samas ei jäta ka väga suurt potentsiaali ülespoole liikumiseks enne, kui ettevõte näitab tulemuste paranemist," nentis fondijuht.

Trigoni arenevate turgude põllumajandussektori fond ei plaani Riisbergi sõnul Linas Agro aktsiaid märkida ja seda peamiselt just hinna tõttu.

"Praegu on võimalik investeerida väga kiirelt kasvavatesse Hiina ja Aasia ettevõtetesse oluliselt madalamatelt hinnatasemetelt, sealjuures on enamik sealseid ettevõtteid täiesti laenuvabad ja suurte sularahareservidega," põhjendas fondijuht oma valikut.

Börsile minekuks on käes õige aeg

Sander DanilSEB fondijuht

Pole veel jõudnud põhjalikult süveneda firma (Linas Agro Group - toim) tegevusse, kuid olemasoleva info põhjal paistab, et tegu on siiski Baltimaade mastaabis piisavalt suure ja oma sektoris suhteliselt eduka ja ennast tõestanud ettevõttega.

Sellest lähtepunktist on ta n-ö börsiküps ning arvestades positiivseid meeleolusid arenevate riikide turgudel, pole ajastus sugugi paha.

Näiteks Ukraina põllumajandusvaldkonna aktsiad kauplevad praegu oma kriisijärgsete või ka ajalooliste tippude ligidal.

SEB pole otsust fondi nimel aktsiaid märkida veel teinud, kuna praegu pole veel teada IPO hinnataset, firma vajab täiendavat analüüsi ning enne lõplikku otsust sooviks kohtuda ka juhtkonnaga. Praeguses seisus olen siiski positiivselt meelestatud.

Üldiselt pean põllumajandussektorit perspektiivikaks valdkonnaks, kuna globaalses plaanis jätkub rahvastiku kasv, samas kui haritav maa on siiski piiratud resurss ja tootmise efektiivsust maa ühiku kohta ei saa lõputult tõsta. Sellest vaatenurgast lähtudes on aga parimas seisus viljaka maa omanikud ja saaduste tootjad, võrreldes turustajatega, nagu Linas on oma praeguse profiili järgi.

taust

-Linas Agro Groupi aktsiate märkimisperiood kestab 25. jaanuarist kuni 5. veebruarini. Esimene kauplemispäev Vilniuse börsil on 17.02.2010.-Aktsiaemissioon on suunatud institutsionaalsetele investoritele (v.a Inglismaa ja USA) ning Leedu ja Eesti jaeinvestoritele.-Aktsiate märkimishinna vahemik on 2,05-2,53 litti.-Aktsiate arvu suurendatakse enne emissiooni 120 miljonilt 158,94 miljonile ja seejärel paisatakse müüki 35% ettevõtte aktsiapakist.-Pakutavate aktsiate arv on 55,63 miljonit (sh 8,43 miljonit täiendavat aktsiat).-Grupi suuromanik on Taani firma Akola ApS, kellele kuulub 79,99% aktsiatest ja kes müüs osa aktsiaid IPO käigus maha.