- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,33%270,76
- OMX Riga−0,48%881,75
- OMX Tallinn0,53%1 739,37
- OMX Vilnius−0,04%1 043,95
- S&P 500−1,32%5 870,62
- DOW 30−0,7%43 444,99
- Nasdaq −2,24%18 680,12
- FTSE 100−0,09%8 063,61
- Nikkei 2250,28%38 642,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%105,32
- OMX Baltic0,33%270,76
- OMX Riga−0,48%881,75
- OMX Tallinn0,53%1 739,37
- OMX Vilnius−0,04%1 043,95
- S&P 500−1,32%5 870,62
- DOW 30−0,7%43 444,99
- Nasdaq −2,24%18 680,12
- FTSE 100−0,09%8 063,61
- Nikkei 2250,28%38 642,91
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%105,32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Schults ostis Cresco välja
AS Cresco üks omanikest Olev Schults ostis Tõnu Laagilt tema osaluse Crescos ja selle tütarfirmades, saades sellega ka kontrolli Estonian Airi 17%-lise osa üle.
Eesti Väärtpaberikeskregistri andmest selgub, et eelmise aasta lõpus, detsembri viimastel päevadel muutus Cresco, Cresco Väärtpaberite ja Cliftoni omanikering.
Äripäev küsis Estonian Airi nõukogu esimehelt ja Cresco ühelt omanikult Olev Schultsilt, kes mida maha müüs.
"Cresco ja Cresco Väärtpaberite omanikud tegid 2009. aasta lõpus omavahel tehingu, mille tagajärjel sai Cresco ja Cresco Väärtpaberite tegevpartner ja asutaja Olev Schults ettevõtete ainuomanikuks. Tehingut puudutav detailne informatsioon jääb heale tavale kohaselt konfidentsiaalseks," lisas Schults.
Hansapanga asutajate ringis olnud Tõnu Laak on viimastel aastatel tegelenud peamiselt Tallinna lähedal Laulasmaal spaaäriga.
Mullu, vahetult enne vabariigi aastapäeva, 23. veebruaril rahuldas Harju maakohus OÜ Laulasmaa Hotellid avalduse pankroti väljakuulutamiseks.
OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi Partnerid ajutine pankrotihaldur Kalev Mägi ütles vahetult enne seda Äripäevale, et OÜ-l Laulasmaa Hotellid oli sel ajal 24,3 miljoni krooni ulatuses kohustusi, kuid viiviste tõttu see summa kasvas.
Mullu mais avas Laak Laulasmaa Spa uuesti. Spaahotelli sajaprotsendiline omanikfirma on Hansapanga asutajate sekka kuulunud Tõnu Laagi AS Fablio.
Laulasmaa Resort on olnud populaarne sihtkoht nii kohalike kui ka naaberriikide turistide seas. Kahjuks on viimaste aegade majanduslanguse ja eelmise operaatorfirma pankrotistumise tõttu külastajate arv vähenenud.
TAUSTEstonian Air loodi 1. detsembril 1991 pärast Eesti taasiseseisvumist riikliku aktsiaseltsina.
1996. aastal otsustas Eesti riik lennufirma erastada ning müüki pandi 66 protsenti aktsiaid. Erastamiskonkursi võitis Taani lennukompanii Maersk Air koostöös Eesti investeerimisfirmaga Balti Cresco Investeerimisgrupp, mille tulemusena Eesti riigi omandusse jäi 34%, Balti Cresco Investeerimisgrupile 17% ning Maersk Airile 49% aktsiatest.2003. aastal müüs Maersk Air oma 49% osaluse SAS Grupile.Tänase seisuga on Estonian Airi omanikud Eesti riik (34%), AS Cresco (17%) ja SAS Grupp (49%).
Autor: Katariina Krjutškova, Kadri Paas
Seotud lood
Sõlmitud leppe kohaselt jääb Estonian Airist 10% SAS-ile ja 90%-lise osaluse saab Eesti riik. Riik peab suurendama omakapitali 280 miljoni võrra ja lennufirma maksma SASile tagasi ka 115,5miljonilise laenu.
Estonian Airi nõukogu esimehe, AS Cresco ainuomaniku Olev Schultsi väitel proovis ta SASilt tolle osaluse Estonian Airis välja osta, kuid tulutult.
Minister Juhan Partsi hinnangul ei saa välistada, et pikas perspektiivis võiks riigi omandiks saava Estonian Airi ka börsile viia. Esialgu peab aga ettevõte 0kroonine väärtus tõusma kasumliku firma tasemele.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.
Oleg Gross: riik võiks meid vähem segada
Äripäeva TOPid
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Lisatud Läänemaa ettevõtete TOP
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
6
Viimased uudised
Oleg Gross: riik võiks meid vähem segada
Tagasi Äripäeva esilehele
