Estonian Airi nõukogu esimehe, AS Cresco ainuomaniku Olev Schultsi väitel proovis ta SASilt tolle osaluse Estonian Airis välja osta, kuid tulutult.
Äripäev küsis Estonian Airis 1996. aastast 17%-list osalust omava AS Cresco omanikult Olev Schultsil, kui suureks ta enda äriühingule kuuluva osaluse rahalist väärtust hindab.
"Mul on selle kohta oma arvamus, kuid kuna Cresco pakkumine SASi omandile Estonian Airis ei osutunud SASi eelistuseks, siis pole sellel enam tähendust," vastas välisreisil viibiv Schults, andes mõista, et hoopis tema võinuks Eesti riigi asemel Estonian Airi peremeheks saada.
Varem korduvalt majandusminister Juhan Partsi tegemiste suhtes sapiseid märkusi teinud Schults on ka nüüd, mil Eesti riigist saab 90%-lise oalusega Estonian Airi suuromanik, Partsi peale kuri.
"Aktsiakapitali mahakirjutamine teenib eesmärki Crescost vabaneda ja uus kapital kokku manipuleerida. Need, kes vähegi korporatiivses maailmas tegutsenud on, teavad, mis see tähendab," märkis Schults.
Cresco ainuomanik lisas, et ei tea veel, mida ta enda osalusega Estonian Airis peale hakkab.
"Riik pole mingit ettepanekut meile teinud," tähendas Schults, keda hoolimata tema positsioonist olla Estonian Airi nõukogu esimees, ei kutsutud kordagi SASi ja majandusministeeriumi vahel peetud läbirääkimistele.
Seotud lood
Sõlmitud leppe kohaselt jääb Estonian Airist 10% SAS-ile ja 90%-lise osaluse saab Eesti riik. Riik peab suurendama omakapitali 280 miljoni võrra ja lennufirma maksma SASile tagasi ka 115,5miljonilise laenu.
SASi asepresident Sture Stolen ütles Äripäevale, et praegustes tingimustes oli Estonian Airist sel moel lahtisaamine hea tehing.
Minister Juhan Partsi hinnangul ei saa välistada, et pikas perspektiivis võiks riigi omandiks saava Estonian Airi ka börsile viia. Esialgu peab aga ettevõte 0kroonine väärtus tõusma kasumliku firma tasemele.
AS Cresco üks omanikest Olev Schults ostis Tõnu Laagilt tema osaluse Crescos ja selle tütarfirmades, saades sellega ka kontrolli Estonian Airi 17%-lise osa üle.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.