Sõlmitud leppe kohaselt jääb Estonian Airist 10% SAS-ile ja 90%-lise osaluse saab Eesti riik. Riik peab suurendama omakapitali 280 miljoni võrra ja lennufirma maksma SASile tagasi ka 115,5miljonilise laenu.
Riigi rahalise sissemakse suurus Estonian Airi omakapitali on 280 miljonit krooni, SAS konverteerib aga umbes 33 miljonit krooni Estonian Airile laenatud summast omakapitaliks ehk uut reaalset raha lennukompanii omakapitali ei lisa.
"Riik ei osta lennufirmat SASilt, vaid paneb koos SASiga täiendavat raha ettevõtte omakapitali," rääkis majandusminister Juhan Parts.
Ühtlasi peab Eesti riik lennufirma suuromanikuna maksma nelja aasta jooksul SASile kui ettevõtte suurimale võlausaldajale ära 70 miljoni Rootsi kroonise ehk umbes 115,5 miljoni Eesti kroonise võla.
Samas sai Estonian Air lepingu järgi eelisostuõiguse ja võimaluse osta pärast võla tasumist SASi 10%-line osalus õiglase turuhinnaga.
Äriplaan, mille realiseerimiseks lisatavat kapitali kasutatakse, näeb ette uute ja ökonoomsemate lennukite ostmise.
Teisisõnu, peatselt peaksid Eestisse jõudma kolm uut Bombardieri lennukit, mis juba ammugi tehase angaaris Eestisse lendamist ootavad.
Estonian Air jätkab senist koostööd Star Alliance'iga. See võimaldab saada ka edaspidi osa eelistest, mis tulenevad ühiste lendude opereerimisest Stockholmi, Kopenhaageni ja Oslo suundadel ning võimaldavad osa saada soodustustest SASi koostööpartnerina.
Seni jagunes Estonian Airi omanikering SASi (49%), Eesti riigi (34%) ning investeerimispanga Cresco (17%) vahel.
Seotud lood
Estonian Airis 17% suurust osalust omav investeerimispank Cresco pole kunagi pakkunud oma aktsiaid Eesti valitsusele ega kavatse seda ka teha, kinnitas Cresco juht Olev Schults.
Estonian Airi nõukogu esimehe, AS Cresco ainuomaniku Olev Schultsi väitel proovis ta SASilt tolle osaluse Estonian Airis välja osta, kuid tulutult.
Minister Juhan Partsi hinnangul ei saa välistada, et pikas perspektiivis võiks riigi omandiks saava Estonian Airi ka börsile viia. Esialgu peab aga ettevõte 0kroonine väärtus tõusma kasumliku firma tasemele.
Sellise küsimuse esitas East Capital Exploreri fondi juht Gert Tiivas vastuseks, mis ettevõtteid peale EA veel riigistada.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.