• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • 04.06.10, 15:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Parts ei välista EA börsile viimist

Minister Juhan Partsi hinnangul ei saa välistada, et pikas perspektiivis võiks riigi omandiks saava Estonian Airi ka börsile viia. Esialgu peab aga ettevõte 0kroonine väärtus tõusma kasumliku firma tasemele.
"Miks mitte!?" tähendas Parts, kuid lisas, et selleks peab ikkagi selge põhjus ja vajadus olema. Lähiaastail sellist kava ei ole. Lähema kolme aasta jooksul peab Estonian Air hoopis kasumlikuks ja efektiivsemaks muutuma.
Sellest soovist lähtuvalt oligi riik nõus lennufirmale appi minema ning selle suuromanikuks saama.
See on vältimatu, sest tänase seisuga hindasid Eesti riik ja SAS lennufirma aktsiapaki väärtuseks ümmarguse null krooni. 
"Omakapitali lisanduv 311 miljonit krooni arvestab ettevõtte praegust majanduslikku seisu ning vaatab ka kolmeaastases perspektiivis tulevikku," selgitas minister.
Parts nentis, et lisarahata, mida ei olnud nõus andma SAS ega AS Cresco, ei oleks Estonian Air saanud enam jätkata. Eestlastele on aga Tallinnast otseühendusi vaja, mistõttu otsustaski valitsus sajad miljonid kroonid leida.
Majandusminister rääkis, et esmalt kirjutatakse SAS-iga 15. juunil umbes 10 erinevale lepingule alla. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul valitakse uus nõukogu, kuhu riigi poolt hakkab kuuluma viis inimest, SASi esindab üks liige.
Kas ja millal Estonian Airi praegune juhatus välja vahetatakse, Parts otsesõnu ei öelnud. Samas on minister olnud varem Andrus Aljase tegemiste - õigemini tegematajätmiste - suhtes ülikriitiline ning andnud mõista, et ainult SASi armust on senine president ametis püsinud.
Partsi väitel oli Eesti riigi huvi, et SAS jääks lennufirma omanikeringi. Seda ainuüksi juba seepärast, et Estonian Airil säiliks võimalus reisijaid ka kaugemale, kui Skandinaaviasse ja mõnesse üksikusse Euroopa linna lennutada.
"Otsesihtkohtade arv peaks tõusma umbes 30ni. Samas peab Estonian Air kergitama enda turuosa ka Eestis. Ausalt öeldes, mul on piinlik kuulda, piinlik lugeda, et Kuressaare lend on jälle ära jäänud. Mina ei ole spetsialist, aga sellised asjad peavad lõppema. See kisub lihtsalt alla Estonian Airi mainet," andis Parts mõista, et lööb lennufirmas korra majja.

Seotud lood

Uudised
  • 04.06.10, 13:25
Estonian Air riigile
Sõlmitud leppe kohaselt jääb Estonian Airist 10% SAS-ile ja 90%-lise osaluse saab Eesti riik. Riik peab suurendama omakapitali 280 miljoni võrra ja lennufirma maksma SASile tagasi ka 115,5miljonilise laenu.
Uudised
  • 05.06.10, 18:22
Schults noolisEstonian Airi
Estonian Airi nõukogu esimehe, AS Cresco ainuomaniku Olev Schultsi väitel proovis ta SASilt tolle osaluse Estonian Airis välja osta, kuid tulutult.
Börsiuudised
  • 05.06.10, 11:13
Miks üldse riigistama peaks?
Sellise küsimuse esitas East Capital Exploreri fondi juht Gert Tiivas vastuseks, mis ettevõtteid peale EA veel riigistada.
Uudised
  • 17.01.10, 07:52
Schults ostis Cresco välja 
AS Cresco üks omanikest Olev Schults ostis Tõnu Laagilt tema osaluse Crescos ja selle tütarfirmades, saades sellega ka kontrolli Estonian Airi 17%-lise osa üle.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele